• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,03%39 795,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,32
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,03%39 795,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,32
  • 09.09.08, 12:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mis on halvim, mis võib juhtuda maailma suurima teaduseksperimendiga?

New Scientisti toimetaja Valerie Jameson reastas viis parimat ja halvimat asja, mis võivad juhtuda, kui homme käivitub Šveitsi ja Prantsusmaa piiril suur osakeste kiirendi (LHC).
Loe kiirendi kohta lähemalt: Suur pauk maailma suurimast masinast tuleb homme.
Parim
1. Tulevikust ilmuvad ajarändurid ja ütlevad tere. Tõenäoliselt äärmiselt ebatõenäoline stsenaarium, kuigi teoorias on teadlased näidanud, et see võiks olla võimalik. Loe lähemalt: Kas ajas rändamine on võimalik? Kui jah, siis millal?

Artikkel jätkub pärast reklaami

2. Palju on sõlmitud kihlvedusid, et kiirendieksperimentides avastatakse Higgsi boson – osake, mis on vastutav selle eest, et kõigil teistel osakestel on mass.
3. LHC abil leitakse ammuotsitud osake gluiino. Võimalik, et gluiinod jäävad pidama LHC seadmetesse ning lagunevad, kui kiirendi välja lülitatakse. Kui see peaks juhtuma, siis saame me teada, et meie universum on vaid üks paljude teiste universumite seas.
4. Võimalik, et leitakse, et ruumil eksisteerib veel teisigi mõõtmeid. Osa füüsikuid usub, et see võiks olla uhkeim, mida LHCst võib tulla – see tõestab, et stringiteooria on õigel teel. Selle järgi pole mateeria algosakesed ja nende vahel mõjuvate jõudude kandjad mitte punktid, vaid ulatuvusega objektid ehk stringid. Kogu universum vibreerib samal moel nagu kitarrikeel.
5. Midagi ei juhtu. Kui LHC-eksperimentides ei avastata midagi uut, siis puudutab see füüsikateadust kuni alustugedeni. Seega on praegune arusaam jõududest ja osakestest vale ning kõike tuleb otsast peale alustada.
Halvim
1. Genfis kaob elekter. LHC vajab 120 megavatti elektrienergiat, samapalju nagu Genfi linn ja selle ümbruskond. Elektrit saab kiirendi nii Šveitsist kui ka Prantsusmaalt, seega pole elektrikatkestus väga tõenäoline.
2. Prootonivood väljuvad kontrolli alt ning põrkuvad kontrollimatult detektoritega. Täiskiirusel on osakestejuga võimeline sulatama pool tonni vaske. Seega võiks kontrollimatu osakestevoog detektorid maha põletada. Selleks on välja mõeldud terve rida ohutussüsteeme, mis peaks sellise stsenaariumi välistama.
3. LHC supermagnetite jahutamiseks kasutakse 120 tonni vedelat heeliumi. Kui magnetitega peaks tekkima probleeme või juhtub elektrikatkestus, siis kulub heeliumi muidugi rohkem. Seega jääb seda gaasi vähem laste õhupallide jaoks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

4. 27-kilomeetrine tunnel puruneb. Ülitugevad magnetid vajavad temperatuuri – 271 Celsiuse järgi, see on külmem kui avakosmoses. Kui peaks tekkima mingi probleem, siis kulub tunneli toatemperatuurile soojendamiseks viis nädalat ja seejärel uuesti viis nädalat, et soovitud külmus taastada.
5. Midagi ei juhtu. Kui LHC ei too kaasa uusi avastusi, siis keerab see edaspidiseks kinni suurejooneliste füüsikaeksperimentide rahakraanid.
Loe ka: Superkiirendi põhjustatud maailmalõpuhirm on endiselt õhus. Mis saab tegelikult?

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele