Mis on halvim, mis võib juhtuda maailma suurima teaduseksperimendiga?

09. september 2008, 11:55

New Scientisti toimetaja Valerie Jameson
reastas viis parimat ja halvimat asja, mis võivad juhtuda, kui homme käivitub
Šveitsi ja Prantsusmaa piiril suur osakeste kiirendi (LHC).

Loe kiirendi kohta lähemalt: Suur pauk maailma suurimast masinast tuleb homme.

Parim

1. Tulevikust ilmuvad ajarändurid ja ütlevad tere. Tõenäoliselt äärmiselt ebatõenäoline stsenaarium, kuigi teoorias on teadlased näidanud, et see võiks olla võimalik. Loe lähemalt: Kas ajas rändamine on võimalik? Kui jah, siis millal?

2. Palju on sõlmitud kihlvedusid, et kiirendieksperimentides avastatakse Higgsi boson – osake, mis on vastutav selle eest, et kõigil teistel osakestel on mass.

3. LHC abil leitakse ammuotsitud osake gluiino. Võimalik, et gluiinod jäävad pidama LHC seadmetesse ning lagunevad, kui kiirendi välja lülitatakse. Kui see peaks juhtuma, siis saame me teada, et meie universum on vaid üks paljude teiste universumite seas.

4. Võimalik, et leitakse, et ruumil eksisteerib veel teisigi mõõtmeid. Osa füüsikuid usub, et see võiks olla uhkeim, mida LHCst võib tulla – see tõestab, et stringiteooria on õigel teel. Selle järgi pole mateeria algosakesed ja nende vahel mõjuvate jõudude kandjad mitte punktid, vaid ulatuvusega objektid ehk stringid. Kogu universum vibreerib samal moel nagu kitarrikeel.

5. Midagi ei juhtu. Kui LHC-eksperimentides ei avastata midagi uut, siis puudutab see füüsikateadust kuni alustugedeni. Seega on praegune arusaam jõududest ja osakestest vale ning kõike tuleb otsast peale alustada.

Halvim

1. Genfis kaob elekter. LHC vajab 120 megavatti elektrienergiat, samapalju nagu Genfi linn ja selle ümbruskond. Elektrit saab kiirendi nii Šveitsist kui ka Prantsusmaalt, seega pole elektrikatkestus väga tõenäoline.

2. Prootonivood väljuvad kontrolli alt ning põrkuvad kontrollimatult detektoritega. Täiskiirusel on osakestejuga võimeline sulatama pool tonni vaske. Seega võiks kontrollimatu osakestevoog detektorid maha põletada. Selleks on välja mõeldud terve rida ohutussüsteeme, mis peaks sellise stsenaariumi välistama.

3. LHC supermagnetite jahutamiseks kasutakse 120 tonni vedelat heeliumi. Kui magnetitega peaks tekkima probleeme või juhtub elektrikatkestus, siis kulub heeliumi muidugi rohkem. Seega jääb seda gaasi vähem laste õhupallide jaoks.

4. 27-kilomeetrine tunnel puruneb. Ülitugevad magnetid vajavad temperatuuri – 271 Celsiuse järgi, see on külmem kui avakosmoses. Kui peaks tekkima mingi probleem, siis kulub tunneli toatemperatuurile soojendamiseks viis nädalat ja seejärel uuesti viis nädalat, et soovitud külmus taastada.

5. Midagi ei juhtu. Kui LHC ei too kaasa uusi avastusi, siis keerab see edaspidiseks kinni suurejooneliste füüsikaeksperimentide rahakraanid.

Loe ka: Superkiirendi põhjustatud maailmalõpuhirm on endiselt õhus. Mis saab tegelikult?

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. September 2008, 09:26
Otsi:

Ava täpsem otsing