• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Keskpangast võib oodata intressikärpeid

    Praegusel ajal on USA fiskaal- ja rahapoliitika sidusus ilmsem kui kunagi varem; Euroopas peaks seda toetama stabiilsuspakt. Sellest hoolimata näeme, et intressimäärade vahe Lõuna-Euroopa ja Saksamaa vahel on rekordtasemel ning pankadevahelised määrad kalduvad jätkuvalt kõrvale Euroopa Keskpanga omadest. Viimane on sunnitud järgmisel aastal intressimäärasid kärpima.
    2005. ja 2006. aastal kasvas Eesti SKP ehk majandus kiiresti. Iseseisva rahapoliitikaga riigis oleks kaasnenud intressimäärade tõus, aga Eestis need hoopis langesid. See võimendas kasvu ja viis majanduse ülekuumenemiseni. 2007-2008 on olukord vastupidine: intressimäärad tõusevad, kui nad peaksid langema. Eesti majandusele jaoks on see halb õnn, olles siiski Euroopa majanduse ja intressimäärade järgi joondumise paratamatu tagajärg. Tuleval aastal on Eestil võimalus saada intressimäärad, mis vastavad riigi majandusolukorrale.
    Praegu läheb eurotsooni majanduses kõik allamäge. Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon on 2009. aasta suhtes ikka optimistlikud, samas osutavad näitajad langusele. Eurotsoonis langes teises kvartalis SKP 0,2%, nii Saksamaa, Prantsusmaa kui ka Itaalia majandus olid languses. Aastane SKP kasv on siiski 1,4%, olles esimese kvartali 2,1% võrreldes madalam.
    Euroopas on ikka nii, et kui SKP langeb, halveneb ka riigi rahandus. Pärast seda, kui ulgumise ja hammaste kiristamise saatel hoiti eelarve puudujääk õigel pool 3% SKP limiiti, on mõnedki riigid taas allapoole langemas. Iirimaa on tunnistanud, et tänavu ületab puudujääk 3% ja Prantsusmaa hoiatas, et ei jõua sihiks seatud 2,5%ni. Hispaanias kasvab puudujääk iga kuuga ja kui eelarve ülejääk oli eelmisel aastal jaanuarist juulini 8 miljardit eurot, siis nüüd ollakse miinuses 10 miljardiga.
    Euroopa majanduse kohal laotuvad kõuepilved ja kuna fiskaal- ning rahapoliitika on halvasti integreeritud, peab Euroopa Keskpank suurema osa probleemidest võtma enda õlule. Neil on tööriistakastis vähe riistu, aga tõenäoliselt nad kasutavad neid, st kärbivad intressimäärasid ja lisavad turgudele likviidsust. Nende ametlik eesmärk on hinnastabiilsus, aga eurotsooni kooshoidmine on tähtsam.
    Praeguses majandustsüklis on Eesti ajast ees, ühildudes pigem Ameerika kui Euroopaga. Varahinnad ja avaliku sektori kulutused on juba mõnda aega paika loksunud. Järgmise aasta madalamad intressimäärad Euroopas annavad hoogu just õigel ajal ja Eesti saab lõpuks "õiged" intressimäärad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Apple'i piirangud kukutavad sotsiaalmeedia aktsiaid
Snapchati emafirma Snapi aktsia kukkus NYSE börsil üle 25 protsendi, kui selgus, millise mõjuga on Apple'i uus privaatsuspoliitika. Languses on ka teiste sotsiaalmeediaettevõtete aktsiad.
Snapchati emafirma Snapi aktsia kukkus NYSE börsil üle 25 protsendi, kui selgus, millise mõjuga on Apple'i uus privaatsuspoliitika. Languses on ka teiste sotsiaalmeediaettevõtete aktsiad.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.