Pangaliit ei nõustu tarbijakaitseametiga

Ameti väitel on kommertspankadel võimalik vahetada eurosid Eesti Pangas keskkursi alusel ja pankadele ei kaasne seega seoses eurode ostuga kulusid. Tarbijakaitseamet jätab siinkohal tähelepanuta, et Eesti Panga presidendi määrus, mis keskpangast valuutade ostu-müüki reguleerib, kohaldub ainult krediidiasutustele valuutade nö hulgiostul mitte tarbijatele jaemüügil.

Tegelikkusele ei vasta tarbijakaitseameti väide, et pankadel ei teki seoses valuutavahetusteenuse osutamisega kulusid. Esiteks on teenustasuta võimalik Eesti Pangast välisvaluutat soetada alles kolmandaks pangapäevaks peale valuuta eest tasumist. Lisaks valuuta ostukuludele lisanduvad valuutavahetusteenuse pakkumisel ka muud tegevuskulud, mis normaalse majandustegevuse korral lisatakse toote hinnale.

Samuti leiab liit, et on põhjendamatu eeldada, et teatud liiki teenusepakkujate - antud juhul krediidiasutuste - poolt pakutav valuutavahetusteenus peaks erinevalt teiste valuutavahetusteenust pakkuvate ettevõtetest olema tasuta. Lisaks juhtivad nad tarbijakaitse tähelepanu asjaolule, et laenu tagasimaksete puhul kasutavad krediidiasutused valuutavahetusel mitte sularahakursse, vaid sellest soodsamaid ülekandekursse.

Tarbijakaitseamet viitab ka majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuete määrusele, kus seisab, et kauba ja teenuse hinna ümberarvestamine toimub Eesti kroonidest eurodesse Eesti Panga vahetuskursi alusel. Siinjuures märgib Pangaliit, et see reguleerib Eesti kroonides väljendatud hinna ümberarvestamist eurodesse Eesti eurole üleminekul ning ei ole muudel juhtudel kohaldatav, lisaks ei ole eurolaenud väljendatud Eesti kroonides vaid eurodes.

Tarbijakaitseamet asub seisukohale, et laenu andmisega seotud kulud peaksid sisalduma intressimarginaalis ja lepingutasus. Pangaliit ei saa sellega nõustuda, kuna konverteerimiskulude intressimarginaali või lepingutasusse sissearvestamisel diskrimineeriksid pangad oma kliente, kes hoiavad laenu teenindamiseks vajalikke vahendeid eurokontol või kes kasutavad mõne teise valuutavahetusteenuse pakkuja teenust. Lisaks on tähelepanuta jäetud olukorra muutus, mille toob kaasa Eesti eurole üleminek – siis muutuks eurolaenu intress, mille sisse on arvestatud valuutavahetuskulu, ebaõiglaseks kõigi nende eurolaenu võtnute suhtes, kes on laenu võtnud enne eurole üleminekut. Pangaliit leiab, et eurolaenu tagasimaksete konverteerimiskulude liitmine laenuintressile ei oleks tarbijate huvides.

Konverteerimiskulude väljatoomist toetab ka finantsinspektsiooni 01.03.2009. aastal jõustuv juhend „Nõuded eluasemelaenu kohta avaldatavale lepingueelsele teabele“ , millega soovitatakse esitada lepingueelselt teave laenusaaja poolt kantavate perioodiliste kulude, mh laenu tagasimaksete teostamisel valuuta konverteerimisega seotud kulude kohta eraldi.