• OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,64%40 809,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,64%40 809,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 29.10.08, 09:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pangaliit ei nõustu tarbijakaitseametiga

Pangaliit ei nõustu tarbijakaitseameti väitega, et Eesti krediidiasutused peavad eurolaenu tagasimaksed konverteerima Eesti Panga kursiga. Tarbijakaitseamet nõuab, et pangad lõpetaksid kodulaenu võtjatelt varjatud lisaintresside sissekasseerimise.
Ameti väitel on kommertspankadel võimalik vahetada eurosid Eesti Pangas keskkursi alusel ja pankadele ei kaasne seega seoses eurode ostuga kulusid. Tarbijakaitseamet jätab siinkohal tähelepanuta, et Eesti Panga presidendi määrus, mis keskpangast valuutade ostu-müüki reguleerib, kohaldub ainult krediidiasutustele valuutade nö hulgiostul mitte tarbijatele jaemüügil.
Tegelikkusele ei vasta tarbijakaitseameti väide, et pankadel ei teki seoses valuutavahetusteenuse osutamisega kulusid. Esiteks on teenustasuta võimalik Eesti Pangast välisvaluutat soetada alles kolmandaks pangapäevaks peale valuuta eest tasumist. Lisaks valuuta ostukuludele lisanduvad valuutavahetusteenuse pakkumisel ka muud tegevuskulud, mis normaalse majandustegevuse korral lisatakse toote hinnale.
Samuti leiab liit, et on põhjendamatu eeldada, et teatud liiki teenusepakkujate - antud juhul krediidiasutuste - poolt pakutav valuutavahetusteenus peaks erinevalt teiste valuutavahetusteenust pakkuvate ettevõtetest olema tasuta. Lisaks juhtivad nad tarbijakaitse tähelepanu asjaolule, et laenu tagasimaksete puhul kasutavad krediidiasutused valuutavahetusel mitte sularahakursse, vaid sellest soodsamaid ülekandekursse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tarbijakaitseamet viitab ka majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuete määrusele, kus seisab, et kauba ja teenuse hinna ümberarvestamine toimub Eesti kroonidest eurodesse Eesti Panga vahetuskursi alusel. Siinjuures märgib Pangaliit, et see reguleerib Eesti kroonides väljendatud hinna ümberarvestamist eurodesse Eesti eurole üleminekul ning ei ole muudel juhtudel kohaldatav, lisaks ei ole eurolaenud väljendatud Eesti kroonides vaid eurodes.
Tarbijakaitseamet asub seisukohale, et laenu andmisega seotud kulud peaksid sisalduma intressimarginaalis ja lepingutasus. Pangaliit ei saa sellega nõustuda, kuna konverteerimiskulude intressimarginaali või lepingutasusse sissearvestamisel diskrimineeriksid pangad oma kliente, kes hoiavad laenu teenindamiseks vajalikke vahendeid eurokontol või kes kasutavad mõne teise valuutavahetusteenuse pakkuja teenust. Lisaks on tähelepanuta jäetud olukorra muutus, mille toob kaasa Eesti eurole üleminek – siis muutuks eurolaenu intress, mille sisse on arvestatud valuutavahetuskulu, ebaõiglaseks kõigi nende eurolaenu võtnute suhtes, kes on laenu võtnud enne eurole üleminekut. Pangaliit leiab, et eurolaenu tagasimaksete konverteerimiskulude liitmine laenuintressile ei oleks tarbijate huvides.
Konverteerimiskulude väljatoomist toetab ka finantsinspektsiooni 01.03.2009. aastal jõustuv juhend „Nõuded eluasemelaenu kohta avaldatavale lepingueelsele teabele“ , millega soovitatakse esitada lepingueelselt teave laenusaaja poolt kantavate perioodiliste kulude, mh laenu tagasimaksete teostamisel valuuta konverteerimisega seotud kulude kohta eraldi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 18 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele