Tutvus Taaniga algab Hamleti lossist

Rootsist Helsingörist praamiga Taani Helsingborgi sõites hakkab kindlasti esimese asjana silma kaunis ja hästi hoitud loss. Seda teatakse ka Shakespeare'i Hamleti lossina. Shakespeare kirjutas Hamleti loo just sinna lossi ning sellest peale nimetatakse Kronborgi Hamleti lossiks. Tegeliku nime sai kindlus kuningas Frederik II Kronborgi järgi aastal 1577. Lossi ajalugu ulatub aga 15. sajandi algusesse, kui Erik Pomerania ehitas võimsa ja strateegilise kindluse kontrollimaks vee kaudu saabuvaid laevu.

Õnnetuseks põles see võrratu ehitis 1629. aastal peaaegu maatasa. Püsti jäid ainult mõned üksikud tornid. Sellest ajast alates on seda kaunist kindlust järk-järgult üles ehitatud ja renoveeritud. Lõplikult valmis see aastal 1923.

Autoga läbi Taani edasi sõites jääb mulje, et tegu on muinasjuturiigiga. Väikesed hubased külad, madalad ja kaunid majad ning ümberringi väga puhas loodus.

Praegusajal on üheks tähtsamaks hooneks kujunenud Christiansborgi palee, kuna seal asub ja töötab Taani valitus. Hoone on ajaloo vältel mitmeid kordi maha põlenud, kuid siis ikka järjekindlalt üles ehitatud.

Amalienborgi palee oli algselt mõeldud Taani kuningaperele. See koosneb neljast ühesugusest rokokoostiilis hoonest. Ehitati need 18. sajandil kuningas Frederik V käsul, kui Christiansborgi palee maha põles.

Nüüd on see kompleks kuninganna Margrethe, tema mehe prints Henriku ja nende poja kroonprints Frederiku talveresidents. Jalutades Amalienborgi palee platsil on võimalus vaadata vahtkonna vahetumist, mida tehakse väga täpselt ja korrektselt.

Keda aga ajalugu ja arhitektuur väga ei huvita, sel on võimalus külastada loomaaeda või kaunilt kujundatud loodusparke. Mõned parkidest on tehtud juba sajandeid tagasi ja sellisena hoitakse neid siiani, et Kopenhaagenit kaunistada.

Losse, paleesid ja muid väärt paiku, mida on huvilistel võimalik uudistada, leidub üle kogu Taani.

Kindlasti tasub külastada Roskildet, mis on üks vanimaid Taani linnu. Seal asub ka viikingilaevade muuseum, kus kaks laeva on pärit 11. sajandist. Laevad on välja toodud sügavalt mere põhjast, kus nad vallutajate poolt põhja lastuna lebasid mitmeid sajandeid.

Muuseum pole Roskildes ainukene koht, mis tasub külastamist, kogu linn on tehtud turistidele meeldivaks puhkamispaigaks. Näiteks suvel saab meelt lahutada Roskilde muusikafestivalil, kuhu tuleb ligi 100 000 külastajat.

Suurte linnade kõrval on kindlasti vaatamist väärt ka väikesed Taani külad, mis annavad riigist terviklikuma pildi. Meeldivalt puhtad ja võrratult kaunid elumajad teevad külaelu mõnusalt hubaseks.

Samamoodi tuleb ära maitsta kohalikud söögid ja joogid. Taani köögile on tüüpilised smørrebrø'd-võileivad, keedetud või suhkrus pruunistatud kartulid, keedupeet, küpsetatud sea- ja pardiliha.

Jookidest tasub proovida likööre ja ilmakuulsaid Taani õllesid.