Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kriisist väljatulekut võib õppida naabritelt
"Saime uuringu esimese vahearuande, mis puudutab läinud sajandi lõpus Rootsis toimunud kinnisvarakriisi, selle lahendust ning analüüsi, kuidas Eesti võiks seda arvestades praeguses majanduslanguse olukorras käituda," ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.
Uuringu töögrupi juhi Urmas Varblase sõnul on Eesti riigil Rootsis toimunust mõndagi õppida. "Rootsis toimunul on Eestis praegu toimuvaga palju sarnast, näiteks Rootsiski eelnes kinnisvarakrahhile laenumahtude kiire kasv," märkis Varblane.
1990. aastate algusest alanud raskused Rootsi kinnisvarasektoris kandusid esmalt pangandusse ning selle vahendusel kogu majandusse.
Eesti valitsus peaks olema järgmiste aastate riigieelarve tulusid prognoosides äärmiselt konservatiivne, kuna planeeritavad tulud ei pruugi riigieelarvesse laekuda.
Riigi poliitika peaks olema suunatud turu stabiliseerimisele. Üks erinevusi praeguse Eesti ning Rootsi 1990. aastate alguse situatsioonide vahel on riigi sekkumine kinnisvaraturul toimuvasse. Eesti valitsus peaks hoiduma toetustesüsteemi loomisest, sest annab turule signaali, et kinnisvarainvesteeringud on riskivabad.