Tänase ülemaailmse krediidikriisi valguses
on paljud inimesed, kes omavad pankades hoiuseid, muutunud veidi murelikuks
mõeldes võimalusele, et pank võib minna pankrotti ning kliendid kaotavad oma
pangakontodel oleva raha.
Veelgi vähem talutavaks teeb selle mõtte asjaolu, et mõnedes riikides kaotavad kliendid panga pankroti korral küll oma raha, kuid pankrot ei lõpeta seejuures nende laenukohustusi panga ees, räägib advokaadibüroo Glikman Partnerid jurist Jürgen Valter.
Järgneb Jürgen Valteri arvamusartikkel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Õnneks on väikehoiused paljudes riikides tagatud vastava fondiga (nn Hoiuste Tagamise Fond) kuni teatud piirmäärani (kuni 50 000 eurot). Siiski on eelkõige eluasemelaenud tihti oluliselt suuremad, mis tähendab, et juhul, kui kliendil oleks kontol rohkem raha kui tagatav summa, siis oleks tal risk panga pankroti korral kaotada tagatud summast ülejääv raha.
Samas, kui oleks võimalik rahalised kohustused tasaarvestada, siis saaksid kliendid oma hoiused säilitada tasaarvestades vastavalt ülejääva summa oma laenukohustusega panga ees. Õnneks on see Eestis võimalik.
Vastavalt pankrotiseaduse §-le 99 on Eestis pankrotimenetluses tasaarvestamine võimalik – nimelt, kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutJürgen Valteramist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, siis võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Kuidas see praktikas toimib?
Seaduse kohaselt on pangakontol olev raha õiguslikus mõttes kliendi rahaline nõue panga vastu. Pangalt võetud laen on samuti rahaline nõue, kuid sedapuhku loomulikult vastupidi – panga nõue kliendi vastu. Lühidalt tähendab see, et kliendil ja pangal on vastastikused kehtivad rahalised nõuded, mida on põhimõtteliselt võimalik tasaarvestada tingimusel, et tasaarvestuse eeldused eksisteerivad (eksisteerib niiöelda tasaarvestuse olukord). Millised on tasaarvestuse eeldused?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 197, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega tasaarvestuse kohustuslike eelduste hulka kuuluvad tasaarvestava poole õigus oma kohustus täita (käesoleval juhul laen tagasi maksta) ja nõuda teiselt poolelt kohustuse täitmist (käesoleval juhul praktiliselt raha pangakontolt ära võtta). Viimane eeldus võib olla problemaatiline pikaajaliste deposiitide korral, mida ei saa välja võtta enne teatud tähtaega. Esimene eeldus võib olla problemaatiline, kuna pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksmine toimub tavaliselt osamaksetena, mis tähendab seda, et varasem tagasimakse võib olla piiratud. Sellest tulenevalt ei ole tasaarvestuse eeldused alati lõpuni selged. Selleks, et hinnata, kas tasaarvestus on mistahes konkreetses olukorras võimalik, tuleb analüüsida seadusesätteid (sealhulgas tarbijakaitse sätted) ning panga ja kliendi vahel sõlmitud vastavat lepingut.
Tasaarvestamise võimalikkus sõltub spetsiifilistest õigussuhetest (lepingutest) panga ja kliendi vahel ning tuleb rõhutada, et üldreegel seaduses näeb ette, et enamikel juhtudel on vastastikuste rahaliste kohustuste tasaarvestamine võimalik isegi juhul, kui see nõuaks kohustuste ennetähtaegset täitmist. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 84 on kohustuse ennetähtaegse täitmise üldreegel, et võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva, kuid samas ei või ta keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi.
Lõpetuseks on mõistlik meeles pidada, et Eestis asuva panga pankroti korral on klientidel tõenäoliselt võimalik päästa oma raha maksevõimetust pangast tasaarvestades oma nõude panga vastu oma kohustusega panga ees juhul muidugi, kui selline kohustus eksisteerib ja kliendil kontol nii palju raha on, et see ületaks tagatud määra. Mõistagi ei ole käesolev artikkel käsitletav õigusliku analüüsina antud küsimuses või artikli autori nõuandena, vaid seda tuleks käsitleda üleskutsena murelikele klientidele lugeda oma kliendilepingut ja hoida oma raha seal, kus on nende laenud. Sellisel juhul võib tagajärg olla teie jaoks positiivsem, kui teie pangaga midagi oluliselt halba juhtub, mida loodetavasti muidugi Eestis siiski ei juhtu. Sellises tasaarvestamise võimalikkuses on erinevaid õiguslikke tõlgendusvõimalusi, iga konkreetne olukord on erinev ja vajab konkreetset õiguslikku analüüsi.