Meie maksukoormus tõuseb

Neto-tootemaksud moodustasid Eesti SKTst (jooksevhindades) aastatel 2005-2007 vastavalt 11,9, 12,2 ja 12,6 protsenti. Selliste maksude osa riigieelarve maksutuludest ületab juba 40 protsenti. Euroopa Liidus oleme selle näitaja poolest esirinnas. Seega riikide maksukoormuste võrdlemine SKT baasil maksude struktuuri arvestamata annab riikide maksukoormusest moonutatud pildi, näidates Eesti maksukoormust madalamana.

Lisaks tuleks maksukoormuse hindamisel arvestada ka nn varjatud makse, mille osa on Eestis suhteliselt suur. Riigilõive võib kindlasti osaliselt nimetada maksudeks, sest paljud neist ületavad pakutava teenuse administreerimiskulusid. Inimeste seisukohast võiks lugeda maksudeks ka kulusid, mida tehakse ravikindlustuse alla käivate teenuste kättesaamatuse pärast.

Samuti nakkushaiguste profülaktika: näiteks puukentsefaliidivastane ühekordne vaktsineerimine maksab Ida-Tallinna Keskhaiglas 440 krooni.

Varjatud maksudena võiks käsitleda ka tasuta hariduse juures lastevanemate tehtavaid kulutusi, nagu töövihikute soetamine. Ka pole harvad juhud, kus lapsevanemad remondivad kooliruume või panustavad muudesse kooli tegevustesse. Ka politseiaktsioone, milles motiveeritakse ametnikke trahvisummasid kasvatama, tuleb vaadata riigikassa täitmise kampaaniana.

Mitmekordselt kasvatatud trahvitulu ei näita liikluskultuuri muutust, vaid trahvikviitungite kergekäelist väljakirjutamist ja ennetustöö unarusse jätmist. Sellise kampaania käigus kogutud lisasummasid tuleks vaadata maksudena.

Varjatud makse arvestamata annab ühiskonna maksukoormusest hea ülevaate ka riigi maksutulu jagunemine elanike vahel.

Kui võtta Eesti elanike arvuks 1 340 935, siis tasus arvestuslikult igaüks 2007. aastal 58 567 krooni makse, aasta varem aga 46 706 krooni. 2008. aastal võib tõus olla ligi 9 protsenti.

Töötasude kasvu ületas maksulaekumiste kasv 2007. aastal koguni 24 protsenti. Töötasude baasil arvestatav maksukoormus oli 88 protsenti.