Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Heategevuslik kunstioksjon

    Vernissage'i kunstigalerii ja Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskuse Audiere korraldatud enampakkumisele tuleb 60 teost 38 erinevalt autorilt.
    Kalleim töö on Karl Ludwig Maibachi "Vaade Genfi järvele" alghinnaga 140 000 krooni. Rosinatena on oksjonisõelale jäänud ikka Eduard Wiiralti ja Eerik Haamri looming. Maiuspalaks on kindlasti ka Franz Karl Eduard von Gebhardti (1838-1925) maal "Lohutaja" aastast 1917, selle alghinnaks kujunes 130 000 krooni.
    Wiiralti ofort "Tüdruk varemete ees. I seisund" (1949) läheb haamri alla alghinnaga 17 500 krooni. Tema "Naise pea portsigaril" (1947), on aga saavutanud omaette aarde tähenduse.
    Graafikuna tuntud avangardist Raul Meel astub seekord vaataja ette tööga "Võlu ja vaim 24".
    Väga dekoratiivse maalipaariga on oksjonil esindatud Epp Maria Kokamägi. Tema teosed "Liivariba ja tormine meri" ning "Öö merel" pääseksid mõjule moodsas avarusse avanevas ruumis. Mõlema töö alghind on 40 000 krooni.
    Väliseesti kunsti nautlejatele on kindlasti meele järele Rootsis tegutsenud akvarellisti Silvia Leitu õhuline taies "Baleriin"(1950), Herman Talviku õlimaal "Notre-Dame" (1951), Osvald Esloni teos "Fauni maja Pompejis" (1950. aastad, Toronto perioodist) ning Erich Pehapi, Benita Vommi ja Endel Kõksi maalid.
    Pallases õppinud ja Rootsis maastikumaalijana tegutsenud Woldemar Tank astub vaataja ette realistlik-impressionistliku kevadmaastikuga (1948), mille alghinnaks on vaid 10 000 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Läti tanklaketi Virši tugevad tulemused rõõmustavad investoreid jätkuvalt
Läti kütuste ja alternatiivsete energiaallikate kaupleja Virši-A kasvatas esimesel poolaastal müügitulu 60% ning EBITDA kasvu on ettevõttel ette näidata üle 47% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Läti kütuste ja alternatiivsete energiaallikate kaupleja Virši-A kasvatas esimesel poolaastal müügitulu 60% ning EBITDA kasvu on ettevõttel ette näidata üle 47% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sanktsioonid suruvad diislikütuse hinna üles, kuid selle puudust ei paista
Talvised sanktsioonid Vene naftatoodetele, majandussurutis, madalad laovarud: faktoreid, mis diislikütuse hinda ühele või teisele poole võiksid suruda, on mitmeid, kuid ükski neist ei näita, et talvel võiks tulla sellest puudus.
Talvised sanktsioonid Vene naftatoodetele, majandussurutis, madalad laovarud: faktoreid, mis diislikütuse hinda ühele või teisele poole võiksid suruda, on mitmeid, kuid ükski neist ei näita, et talvel võiks tulla sellest puudus.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.