Estonian Air võttis lennukite ostuks laenu

Presidendi sõnul on kolme uue Bombardieri soetamise eelduseks igal juhul omakapitali kergitamine. "See oli selge juba kevadel. Praeguseks meil seda raha ei ole," märkis Aljas.

Ta rõhutas, et kõik seni on Estonian Air kõik oma kohustused Bombardieri ees täitnud, kuid mitte omakapitali abil. "Ettemaks on tasutud osaliselt meie enda rahavoogude abil ja osaliselt laenuga," kinnitas Aljas.

Ta jättis ütlemata, kellelt, kui palju ning mis tähtaja ja intressiga laenati. Ka jääb saladuseks, mis kuupäeval peab firma järgmise lepingujärgse kohustuse Bombardieri ees täitma ja kust selleks raha võetakse.

Esimene Bombardier CJR900 peaks liinilennu tegema Stockholmi järgmise aasta 11. mail kell 7.55. Kas selleks ajaks on esimene uhiuus lennuk Eestisse jõudnud? "Kindlasti," oli Aljas veendunud.

Estonian Airi selle aasta kahjum võib küündida 100 miljoni kroonini. Mulluse majandusaasta aruande järgi ulatus lennufirma omakapital 140 miljoni kroonini.

Kui Estonian Air omanikelt lisaraha ei saa ja selle aasta kahjum tuleb tõepoolest 100 miljoni lähistele, vajub ettevõtte omakapital umbes 40miljoniliseks.

Peaminister Andrus Ansip tegi SASile ettepaneku rääkida Estonian Airi arengusuunad rahulikult läbi.

Kui SASi president Mats Jansson viitas enda 17. novembri kirjas Ansipile Estonian Airi kiiresti lahendamist vajavale likviidsusprobleemile, siis Janssonile eile vastuse saatnud valitsusjuht ei tõtta riigi osalust müüma ega ka SASi aktsiaid ostma, vaid kutsus Janssoni vestlusele. Vastus läkitati rootslastele pärast Ansipi esmaspäevast kohtumist SASi asepresidendi Hans Ollongreniga Kopenhaagenis.