Euroopa aitab väikeettevõtetel kriisiga toime tulla

Järgneb Günter Verheugeni selgitus, kuidas euroliit seda teeb.

Vabas turumajanduses on kestev heaolu alati sõltunud ettevõtjate potentsiaalist. Euroopas on ligi 70% erasektori töökohtadest väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEd) ning just need 23 miljonit VKEd on viimase kümne aasta jooksul loonud enamiku uutest töökohtadest ELis.

VKEde potentsiaali ära kasutades on võimalik toetada majanduskasvu ajal, mil seda eriti vajatakse. Finantsturgude hiljutine areng on tõsiselt kõigutanud usaldust maailmamajanduse toimimise vastu. Pärast toormaterjali-, energia- ja toiduhindade järsu tõusu põhjustatud šokki peavad nii suured kui ka väikesed ettevõtted tulema nüüd toime likviidsus- ja krediidipiirangute ning üha väheneva nõudlusega nende kaupade ja teenuste järele. Seega ei ole üllatav, et kodanikud ja ettevõtjad ootavad, et poliitikud asuksid täitma oma kohust ja aitaksid leida olukorrale lahenduse.

Tänu sellele, et juba aastast 2005 on olemas eraldi VKEde poliitika, saame nüüd toetuda kindlatele poliitilistele saavutustele. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on tegevust alustada soovivate ettevõtjate käsutuses universaalsed infokeskused ning ettevõtluse alustamise korda on lihtsustatud. Eesti näiteks hakkas ühe esimese riigina ELis pakkuma võimalust registreerida ettevõtteid internetis. Kogu registreerimisprotsess ei võta rohkem kui 2 tundi. Praegu registreeritakse juba pea kolmandik ettevõtteid elektrooniliselt. Lisaks abistab VKEsid kogu ELis ettevõtluse tugiteenuseid pakkuv Enterprise Europe Network, kes jagab praktilisi nõuandeid, vahendab teavet ürituste kohta, annab innovaatikanõu ja teavitab ELi asjaomasest poliitikast.

Praegu tuleks rohkem kui kunagi varem kasutada ära ELi kui üksteiselt õppimise keskkonna eeliseid. Igaüks peaks teistega jagama oma parimaid tavasid ning õppima teiste kogemustest. Olen kindel, et Eestis kasutusele võetud internetiregistreerimine pakub inspiratsiooni paljudele.

Olenemata olukorrast konkreetsetes riikides peab meil siiski olema ühine eesmärk: näha paremini seda, milline on ettevõtjate panus ühiskonda. Töökohti ei loo mitte poliitikud, vaid inimesed, kes on valmis riskima ja kes söandavad alustada millegi uuega. Seepärast ongi nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil rohkem kui kunagi varem vaja järgida väikeettevõtluse algatuse „Small Business Act“ strateegiat ning lähtuda poliitika kujundamisel motost „mõtle esmalt väikestele”. Et see teoks saaks, peaksid ELis kõik aitama VKEdel vabastada vahendeid selleks, et keskenduda produktiivsusele. Ettevõtjaid ei huvita, kes tekitavad asjatut bürokraatiat. Seepärast on oluline, et ELi liikmesriikide valitsused ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused annaksid VKEde potentsiaali realiseerimisse oma panuse. Väikeettevõtluse algatus, mille üle liikmesriigid parasjagu aru peavad, annab raamid tugevate poliitiliste kohustuste võtmisele.

Me oleme juba esitanud olulisi õigusaktide ettepanekuid, et vähendada käibemaksumäärasid teatavates töömahukates sektorites ja kehtestada Euroopa eraühingu põhikiri, mis muudaks piiriülese tegutsemise VKEde jaoks lihtsamaks. Samuti oleme läbi vaadanud riigiabieeskirjad ning andnud riiklikele ja piirkondlikele ametivõimudele VKEde toetamisel suurema vabaduse.

Rahandusvallas teeme Euroopa tasandil tööd selleks, et aidata VKEdel toime tulla panganduskriisi põhjustatud keerukate tingimustega. Euroopa Investeerimispank on mobiliseerinud täiendavalt 15 miljardit eurot ning see tähendab, et aastail 2008–2011 kulutatakse kokku ligi 30 miljardit eurot, et parandada VKEde juurdepääsu finantsvahenditele, olgu nendeks siis laenud, riskikapital või nende kahe kombinatsioon. Selliseid meetmeid on hädasti vaja, sest nende toel on võimalik taastada pankade suutlikkus pakkuda VKEdele nii vajalikku rahastamist.

Euroopa Liidus saavutatud kokkulepe võtta majanduskasvu ja tööhõive stimuleerimiseks ühiseid meetmeid, näitab meie otsusekindlust ja võimet koondada vajaduse korral oma mitmepalgelised ressursid. Loodan kõigest südamest, et kõik valitsusjuhid ja riigipead toetavad väikeettevõtluse algatust ning annavad selle rakendamisele detsembris Prantsusmaa eesistumise ajal toimuval tippkohtumisel hoogu juurde. On viimane aeg teha uusi samme selleks, et aidata ELi ettevõtjail majanduse aeglustumine üle elada, toetades sealjuures majanduskasvu ja tööhõivet.