Euroopas oli eile suur intresside sadu

Sirje Rank 05. detsember 2008, 00:00

Euroopa Keskpank tegi oma kümneaastase ajaloo kõige agressiivsema intressikärpe, langetades euroala intresse 0,75 protsendipunkti võrra 2,5 protsendile. Sellega jõudis euroala intressitase lähemale riikidele, mis on kärbetes olnud veelgi julgemad. Rootsi ja Suurbritannia baasintress on eilseks 2 protsenti, pärast Rootsi keskpanga oodatust pea kaks korda suuremat, 1,75 protsendipunkti suurust kärbet ning Briti intresside langust ühe protsendipunkti võrra.

Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet ei lasknud ennast eile panga intressiotsust põhjendades võrdlusest kõigutada, märkides, et mitmed keskpangad on intresside langetamist alustanud kõrgemalt tasemelt. Samas ei või unustada, et Euroopa Keskpank on vähema kui kahe kuu jooksul baasintressi kärpinud juba 1,75 protsendipunkti võrra - novembris ja oktoobris kärpis pank intresse 0,5 protsendipunkti võrra.

"Nüüd tahame kõigepealt näha, et need kärped ka reaalmajandusse üle kanduksid," ütles Trichet näpuvibutusega kommertspankade aadressil. Ja lisaks keskpankadele on paljude riikide valitsused välja kuulutanud ulatuslikud pankade päästmiskavad, mis "tuleb nüüd ka ellu viia," ütles Trichet, pareerides küsimusi võimalike järgnevate keskpanga intressikärbete kohta.

Eile ei andnud Trichet ühtegi viidet euroala laenuintresside edasise liikumise kohta, korrates mantrat, et "pank teeb kõik, mis tarvis" hinnastabiilsuse kindlustamiseks. Hinnastabiilsus ECB definitsiooni järgi on "vähem, kuid lähedal 2% piirile".

Euroopa Keskpangale tavatult järsu intressikärpe tegi võimalikuks inflatsioonisurve kiire taandumine, ütles Trichet. Kui juulis oli inflatsioon euroalal veel 4 protsenti, siis novembriks oli tempo aeglustunud vaid 2,1 protsendile.

Eelkõige tingis selle toorme hinna langus ja sisenõudluse vähenemine. Seesama toorme hind on aga ka suurim riskitegur, kuna miski ei välista, et hinnad jälle kiiresti ei tõuse.

Majanduses valitseb praegu "äärmine ebakindlus", rõhutas Trichet.

Mis puudutab deflatsiooniriski Euroopas, siis ütles Trichet, et praegu on siiski tegemist inflatsiooni kiire aeglustumise ehk disinflatsiooniga, mitte langevate hindade nõiaringiga. "Nende kahe mõiste vahel tuleb vahet teha," rõhutas ta.

Eile kinnitasid Eurostati andmed, et euroala majandus on languses - kolmandas kvartalis kahanes SKP teise kvartali languse järel 0,2%.

Mitmed analüütikud on arvanud, et ka Euroopa Keskpank peaks agressiivsemalt intresse kärpima. Eilne otsus "oli parem kui 0,5 protsendipunkti, kuid pidusse jõuavad nad alles viimaste hulgas," kommenteeris Euroopa Keskpanga eilset intressiotsust Nomura Internationali ökonomist Laurent Bilke.

"Majandus on sügavas languses, nii peaksid ka intressid alla tulema võimalikult kiiresti."

Peeter Koppel, SEB privaatpanganduse strateeg
Intressimäärade langetamine on vaid osa meetmete kompleksist, mille eesmärk on finantskriisi tekitatud šoki tagajärgi reaalmajanduses leevendada. Intresside langetamise mõju majandusse jõudmine võib aega võtta kuni pool aastat.

Eriti Euroopas on kahtlaselt kaua kriisil eskaleeruda lastud, enne kui intressimäärasid hakati kriisile vastavaks korrigeerima. Ammu oli selge, et praegune kriis on hullem kui see, mis leidis aset pärast tehnoloogiamulli lõhkemist - siis oli euroalal baasintress 2%. Euroopa Keskpank suutis aga veel juulis kõikidest kuhjuvatest märkidest kõrvale vaadata ning baasintressi tõsta.

Mis puudutab marginaale, siis kasvanud riskidega keskkonnas on selge surve nende kasvamiseks. Rääkimata sellest, et ka laenamisstandardid on selgelt karmistunud. Ilmselt saab süsteemi likviidsuse pumpamise, pankade rekapitaliseerimise ja intressimäärade langetamise järel järgmiseks sammuks see, et vaadatakse, ega need laenamisstandardid nüüd äkki liiga karmiks pole läinud.

Aivar Rehe, Sampo Panga tegevjuht
Keskpankade intressilangetused mõjuvad rahaturgudele kindlasti positiivselt. Me hakkame juba mõningast usaldust saavutama, mis nn kuumas perioodis täiesti puudus. Nüüd on avatud juba esimesed võlakirjaprogrammid perioodis kaks kuni viis aastat.

Kui raha pankade vahel hakkab liikuma, hakkab taastuma ka usaldus.

Septembris hakkas see riskifoon kõikides suuremates riikides üles minema. Kui vaadata Saksamaa või Skandinaavia regiooni, siis kui seal hakatakse n-ö nullpunktist väljuma, hakkavad ka riskimarginaalid muutuma ja laenuraha muutub odavamaks.

Praegu on käivitatud massiivsed marginaalide alandamise programmid, aga kõigel sellel on oma viitaeg. Ma tahaks optimistlikult öelda, et 6-9 kuu pärast on praegused meetmed andnud tagajärgi ja olukord läheb paremaks. Ma ei julge öelda, et alaneb, aga läheb paremaks. Prognoosida on praegu miljoni euro küsimus.

Aga hea on juba see, et keskpangad näitavad suunda ette ning tavaliselt keskpankade otsustele tulevad järgi ka rahaturud paari-kolme kuuse viitajaga.

Silver Vohu, SEB kommunikatsioonijuht
Turud eeldasid Euroopa Keskpanga langetamisotsust ja seetõttu langes Euribor juba enne kärpimisotsust. Tõenäoliselt Euribori kiire langus jätkub.Ühe miljoni kroonise laenu puhul läheb laen võtjale odavamaks üle 12 000 krooni aastas ehk siis umbes 1000 krooni kuus. See on selle kliendi puhul, kellel kuue kuu eest laen fikseeriti.

Nendele laenuvõtjatele, kes võtsid laenu Euribori tipust oktoobri alguses, läheb kuue kuu pärast intressimakse veelgi odavamaks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:51

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing