Pankade karmid tingimused kärbivad ettevõtjate tiibu

Kolmandas kvartalis kasvas pankade eraisikute laenuportfell vaid 2,65 protsenti ja ettevõtete laenuportfell 1,6 %. Need on võrdlused jooksva aasta II kvartali lõpu seisuga. Kui vaatame aastast kasvu, ehk võrdlust 2007 aasta kolmanda kvartali lõpuga siis on kasv eraisikute laenude osas 15,7 % ja äriühingute puhul 15,1 %. Tuletagem meelde, et veel mõni aasta tagasi olid vastavad aastased kasvunumbrid 60% ringis.

Vaadates, mis toimub maailma finantsturgudel ei ole kohaliku laenuturu aeglustumine tõenäoliselt üllatav. Kogu maailmas on pankade laenutingimused karmimad kui enamus meist oleks oodanud. Ja seda nii eraisikute kui ka ettevõtete osas. Näiteks ennustavad Oppenheimer Co analüütikud USA tarbijate krediitkaardi limiitide põhise likviidsuse langust kuni 45 %.

Pangad võitlevad ellujäämise nimel ja koguvad reserve

Usun, et karmimaid laenutingimusi näeme veel mitu aastat. Nii soodsat finantseerimiskeskkonda nagu paar aastat tagasi ei tule aga tõenäoliselt nii pea. Ettevõtjate jaoks on see kibe tõde. Majandussurutise olukorras võib finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse halvenemine omada mõnedele ettevõtetele dramaatilist või kohati ka fataalset mõju. Pankade poolt vaadates on tänased karmistunud laenutingimused aga reaalne hädavajadus, et finantsturgude keerulises olukorras ellu jääda. Enamus pangale tagasi toodud kroonidest läheb kohustuste mahamaksmiseks ja reservide kogumiseks.

Kas võidavad vaid pankade omanikud? Kes siis sellest võidavad? Kas ainult omanikud? Omanikud, ehk siis Eesti pankade puhul suurelt jaolt Rootsi ja Taani emapangad on kindlasti huvitatud, et pankade bilansid oleks tugevamad. See ei tähenda aga dividendilootusi. Citipanga viimane prognoos näeb Baltimaade pankadele ette olulises mahus täiendavaid provisjone ja hindab Swedbank-i ja SEB aktsionäride lootusi dividendidele kuni aastateni 2011– 012 nullilähedaseks. Nii, et pigem tähendab see osaluse ja kontrolli säilimist panga üle.

Loe pikemalt esmaspäevasest Äripäevast.