• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,15%6 207,27
  • DOW 30−0,19%44 412,08
  • Nasdaq 0,58%20 320,77
  • FTSE 100−0,33%8 756,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,15%6 207,27
  • DOW 30−0,19%44 412,08
  • Nasdaq 0,58%20 320,77
  • FTSE 100−0,33%8 756,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • 17.12.08, 19:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Puurimise käigus jõuti magmakambrini

Kunagi varem pole teadlastel õnnestunud vahetult uurida maa sisemuses lõõmavat tulikuuma magmakambrit.
Alati on uurimisobjektiks maapinnale voolanud või kraatris pulbitsev magma, mida nimetatakse laavaks. Nüüd on aga geoloogide unistus vahetult magmat uurida nihkunud reaalsusele oluliselt lähemale.
Hawaii saarel geotermaalenergia otsimise käigus jõuti puurimise käigus ootamatult magmakambrini. Sulanud kivimmass tungis enne kivistumist mitme meetri ulatuses puurauku. „See on suurepärase võimaluse vahetult uurida, kuidas graniit magmakambrites moodustub. Sündmus on pretsedenditu. Esimest korda ajaloos jõuti aktiivse magmakambrini,“ ütles Johns Hopkinsi ülikooli geoloogiaprofessor Bruce Marsh BBCle.
„Varem saime uurida vaid laavavoolusid, kuid see on magma elukäigu viimane etapp. Laava on kaotanud suurema osa oma gaasilistest komponentidest ning see pole enam tema loomulik keskkond,“ ütles Marsh. „Vahe on umbes sama, kui uurida dinosauruse kivistisi või kohtuda looduses eluka endaga,“ lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Puurauk rajati Hawaii saare idaossa läbi Kilauea vulkaani basaltsete laavavoolude. Puurijad lootsid leida veeauru, mida saaks kasutada maapinnal asuvate turbiinide ringiajamiseks. Projekti taga on ettevõte Puna Geothermal Venture, mis on piirkonnas elektrit tootnud juba 15 aastat.
Uurijad olid aga šokeeritud, kui sattusid kõigest 2,5 kilomeetri sügavusel vedela magmani. „Seal on kuumem kui põrgus, temperatuur ulatub üle 1000 °C,“ ütles Marsh. Puurimistööde üle kontrolli teostava ettevõtte US Geotheram Inc palgal olev geoloog Bill Teplow rõhutab, et puurimine ei kujuta endast ohtu. „Uut vulkaani selle tõttu ei teki,“ ütles ta.
„Magma on väga viskoosne ega suuda üle mõne meetri mööda puurauku voolata. Ta kaotab kiirelt soojust ümbritsevatele jahedamatele kivimitele ning puurimise käigus kasutatud vedelikule. Seetõttu kivistub ta küllalt kiirelt ja korgib väljapääsu kinni. Kordagi ei olnud ohtu, et võiksime kontrolli puuraugu üle kaotada,“ ütles Teplow.
Magmakambrini jõuti juba 2005. aastal, kuid alles nüüd otsustati sellest ka avalikkust teavitada. Teadlased ei oma täpset ettekujutust magmakambri mõõtmetest, kuid esialgu usutakse, et ta on tekkinud eelmise sajandi alguses või keskel ning seotud Kilauea vulkaanilise tegevusega.
Marshi sõnul on magmakamber aeglaselt jahtumas ning magma on voolavuselt sarnane külmikus seisvale marmelaadile. Teadlased loodavad, et piirkonnast saab välilaboratoorium, kuhu rajatakse veel mitmeid puurauke, et uurida magma kristalliseerumist aeglase jahtumise tingimustes.
Magmakambris olev magma on pisut ootamatu koostisega. Hawaii saare vulkaanid koosnevad valdavalt basaldist. See on suhteliselt ränivaene hea voolavusega musta värvi kivim. Datsiidi ränisisaldus on aga suurem, värvus heledam ning viskoossus oluliselt suurem. Datsiit on koostiselt basaldi ja graniidi vahepealne kivim.
Kui basaldist koosneb valdavalt ookeanipõhi ning enamik ookeanilisi vulkaanilise tekkega saari, siis datsiit vastab just mandrite keemilisele koostisele. Datsiidi leidmine Hawaiilt on seega oluline ning võib anda teadlastele veel ühe vihje, kuidas mandrite moodustumine võis alata.
Leid ei vaimusta mitte ainult geolooge. Ka geotermaalenergia eksperdid on üllatunud, sest 2,5 kilomeetrit on tõsisemate projektide korral üsna tavaline puurimissügavus. Euroopas ja Austraalias on rajatud kaks korda sügavamaid puurauke ning jõutud 260 kraadiste kivimiteni. Siin on aga üle tuhande kraadi käes juba pisut enam kui kahe kilomeetriga.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele