Kauba maksustatav väärtus ei pruugi
sisaldada ainult rahaliselt väljendatud summat, seisab uues
käibemaksuseaduses.
Käibemaksuseaduse paragrahvi 12 uue sõnastusega täpsustatakse, et maksustatava väärtuse võib moodustada lisaks kauba müüjale või teenuse osutajale tasutud summadele kõik muu, mida võib käsitada tasuna kauba või teenuse eest, kirjutas vastilmunud raamatus "Maksuviidad 2009" Baker Tilly Baltics OÜ maksukonsultant Regina Valge. Seejuures ei pruugi n-ö kõrvaltasud olla väljendatud rahalise summana.
Raamatust selgub ka, et väärtus, mille pealt käibemaksu arvestatakse ning mida käibedeklaratsioonis näidata tuleb, ei ühti alati selle tehingu väärtusega, mida pooled ise kajastavad.
Selle aasta 1. jaanuarist tuleb kauba kunagise soetusmaksumuse või omahinna asemel käibemaks arvestada, deklareerida ja maksta konkreetse kauba võõrandamise või muu nimetatud toimingu tegemise ajal kehtivast tegelikust hinnast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Regina Valge kinnitusel on tähelepanuväärne, et eeltoodud regulatsiooniga ei hõlmata teenuste tasuta võõrandamist. See tähendaks põhimõtteliselt, et maksuhaldur ei saa maksukohustuslasele teenuse liiga madalat hinda ette heita.
Samas ei tohi maksukohustuslane tehingute ja toimingute tegemisel unustada maksukorralduse seaduses sätestatud põhimõtet, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingute ja toimingute maksustamisel lähtutakse siiski sisulisest poolest, mitte väliselt korrektselt juriidilisest vormist, seisab raamatus "Maksuviidad 2009".
Veel kirjutab Regina Valge, et sellest aastast tuleb maksuarvestusega tegeleval isikul hoolikalt ja põhjalikult kontrollida, kes on tehingu poolteks ning kas maksustatav väärtus vastab seaduses ettenähtud nõuetele, kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse mõistes.
Viimasel juhul on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus ning nimetatud reegli kohaldamisalaks on nende seotud isikute ring, kel puudub täielik sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja täielikult maksustatav käive.
Seni kehtinud käibemaksuõiguses läheneti maksustava väärtuse kindlaks tegemisel kõigile tehingupooltele ühtemoodi ehk ei eristatud maksustatava väärtuse määramisel seotud isikute tehinguid omavahel sõltumatute osapoolte tehingutest.
Loe täpsemalt raamatust "Maksuviidad 2009" .