Charles Ponzi (1882-1949, sündinud Itaalias Carlo Ponzi nime all) ei olnud kahtlemata sellise skeemi leiutaja, varem kutsuti neid „Varastades Peterilt, et maksta Paulile“-skeemideks, kuid mehe poolt aastail 1919-1920 teostatu oli niivõrd suurejooneline, et jäädvustas tema nime terminina.
Charles Ponzi
Ponzi asus vahendama investeeringuid rahvusvahelistesse postikupongidesse, lubades 50% kasumit 45 päevaga (võrdluseks: tavaline pangahoiuse protsent USAs oli sel ajal 5% aastas). Kupongi eesmärk oli võimaldada välisriigis asuva adressaadiga kirjavahetuses olles lisada talle kirjale kupong vastuse saatmiseks. Selle kupongi võis adressaat kohapeal vahetada vastamiseks vajalikus väärtuses postmarkide vastu. Kupongi hind põhines algse saatjamaa postiteenuse hinnal.
Kui need hinnad oluliselt erinesid, oli siin võimalus kasumiks ja seda täiesti seaduslikult. Esimese maailmasõja järel kannatasid Euroopa riikide valuutad hüperinflatsiooni käes ja sealne postiteenuse hind USA dollaritesse arvutatuna oli madal.
Skeem oli selline: saada USAst Itaaliasse raha. Sealsed agendid ostavad kuponge, mille saadavad USAsse, seal vahetatakse need alginvesteeringust palju suuremas summas postmarkide vastu ning tehakse need rahaks. Ponzi väitel oli kasum pärast kulude mahaarvamist ikkagi üle 400%. Asja nõrk koht oli, et äri mahu lumepallina kasvamise järel pidanuks skeemi tõele vastamiseks pidevalt käibes olema tuhandeid kordi rohkem rahvusvahelisi postikuponge, kui neid on iial üldse välja lastud.
Esimeste hulgas investeerijad kahe-kolmekordistasid oma raha lühikese ajaga. See, ja kõlavad-kiitvad lehelood tema ettevõttest, panid paljusid inimesi skeemi raha pumpama. Parimal hetkel laekus kolme tunniga miljon dollarit värsket raha. Kokku pani 40000 inimest sellesse püramiidskeemi 15 mln dollarit (2007. a raha väärtusesse arvutatuna 174 mln dollarit. Kannatanute ja rahasumma suurusjärk näib tõene, kuid kirjanduses on levinud väga erinevaid numbreid). Firma nimi oli muuseas Securities Exchange Company - lühend SEC sarnaselt Ühendriikide väärtpaberijärelevalve ametkonnaga.
Varasem pisisuli Ponzi elas väga laialt ja luksuslikult. Pidu kestis 9 kuud. Kui avastati, et Ponzi maksab vanadele investoritele uutelt laekuva rahaga, kukkus skeem kokku. Föderaalkohus saatis Ponzi postipettuse eest 5 aastaks vangi. Olles sellest kolm ja pool aastat ära istunud, ta vabanes ja seisis silmitsi Massachusettsi osariigi süüdistustega – asja sisuks olid samad teod, kuid varguse paragrahvide põhjal.
Kaua kestnud kohtupidamise ajal üritas Ponzi riigist kaubalaeva madrusena põgeneda, kuid tabati. Ta kandis veel 7 aastat vanglakaristust ja saadeti vabanedes 1934. a USAst kodumaale Itaaliasse. Lõpuks jõudis Ponzi otsaga Brasiiliasse, kus veetis oma elu viimased aastad vaesuses.