Sergei Mavrodi firma MMM sai Venemaal
hakkama vähemalt kahe miljoni inimese haneks tõmbamisega. Koos vend Vjatšeslavi
ja tolle tulevase naise Marina Muravjovaga asutatud ettevõte MMM (nimi tuleneb
kolme inimese perekonnanime esitähtedest) lubas 90ndate algul 1000% aastatulu.
Reklaamikampaania oli massiivne ja taolise turundusega varem mitte kokku puutunud vene inimesed läksid massiliselt õnge. Osa saadud raha investeeriti tõepoolest ka reaalsesse majandusse, kuid põhiline tuluallikas oli ikkagi raha juurdevool uutelt inimestelt. Parimatel päevadel laekus 11 mln dollari jagu päevas. Viie aastaga laekus vähemalt 1,5 mld dollarit vähemalt 2 miljonilt investorilt.
Kui asi 1994. aastal hapuks läks ja miilits puistas maksudest kõrvalehoidmise põhjendusel MMMi kontoreid, veenis Mavrodi investoreid, et nende kaotustes on süüdi riik. Siis kandideeris ta duumasse, lubades mõjutada valitsust inimeste kahjusid hüvitama ning osutus valituks. Saadikupuutumatus seaduse ees oli talle hädavajalik.
Järgmise, 1995. aasta lõpus see tühistati, 1997. aastal kuulutas Mavrodi MMMi pankrotis olevat ning oli neist sündmustest saati aastaid redus. Ta arreteeriti 2003. aastal ja jõudis kohtu ette neli aastat hiljem. Karistus oli sümboolne trahv ning neli ja pool aastat kolooniat, millest suurem osa oli eelvangistuses juba kantud. 2007.aasta mais oli ta jälle vaba mees, eelmisel aastal avaldas oma elust ja tegevusest raamatu. Tema vanglakaristus teeb aega rahaks arvutades tund aega kinni istumist iga välja petetud 38000 dollari eest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sergei Mavrodi (s. 1955) töötas pärast matemaatikahariduse omandamist 1978. aastal ühes uurimisinstituudis, saades seal programmeerijate grupi juhiks. Samal ajal ajas ta ka äri, mis tol ajal NSV Liidus oli muidugi keelatud. 1981. aastal lahkus ta instituudist, et täielikult äriasjadele pühenduda, kaubeldes heli- ja hiljem ka videosalvestistega.
Silmakirjaks töötas ta suvalistel ametikohtadel, näiteks öövahina Moskva metroos. Sel ajal oli tal oma äriasjade pärast ka kokkupuuteid miilitsa ja kohtuga. Ta arreteeriti esimest korda 1983. aastal, kuid pääses ka siis üsna kergelt, ilma pikema vangistuseta.