Ponzist Madoffini 6: Riiklik sotsiaalkindlustus

Ainet kirjas ja pildis selleks kirjatööks on andnud hulk veebisaite, agentuuri- ja ajalehelugusid: neatorama.com, hulk Pakistani saite, Reuters, AP, RIA Novosti, LA Times jpt. Kättesaadava materjali hulk on tohutu ja selle kvaliteet väga kõikuv. Üheselt pole võimalik määrata isegi kahjusummat ja kannatanute arvu igal konkreetsel juhul: skeemitaja huvides on ju näidata kahjusummat väiksemana ja peita otsi vette, ka teiste asjaosaliste kinnitused ei ole 100% usaldatavad.

Eelkirjeldatud juhtumid on jõudnud (või jõuavad veel lähemas tulevikus) uurimise ja kohtuni, kuid ka kohtuotsuseid ei saa võtta lõpliku tõena, vaid sellena, mida õnnestus tõestada. Siinpuhul jääb pikemalt käsitlemata Eesti ehedam Ponzi skeem, mida hulgal inimestel õnnestus omal rahakotil kogeda: „OÜ EAG Autokeskusel tekkisid tänavu veebruari lõpus ületamatud makseraskused. Keskus meelitas soodsa protsendiga (7-12 protsenti kuus) kokku üle 1500 inimese, kelle investeeringud jäävad vahemikku 2000 kuni 2 miljonit krooni.“ (Postimees, 22. mai 1998).

Sellele Ponzi skeemi ehedalt iseloomustavale tsitaadile lisame teise – ehk milleks üks kuritegu võib Eestis hea olla: „Tartu politsei üritas kuritegude avastamise statistika parandamiseks kajastada kergeusklike raha hoiustanud EAG Autokeskuse petuskeemi sadade lahendatud kuritegudena. Pankrotistunud EAG Autokeskus oleks eelmise aasta lõpus osutanud Tartu politseiprefektuurile suure teene, sest prefektuur kavatses ükshaaval avastamisstatistikas kajastada igaühe, kes oli keskusesse oma raha hoiule andnud.

Tartu prokuratuur sai politsei kavatsusest teada, kui politsei oli jõudnud vormistada 70 tõendit kuriteo avastamise kohta. Iga tõendi taga oli üks investor, kes oli EAG Autokeskuses rahast ilma jäänud. Selliseid rahakaotajaid võib olla kuni 1600. Vaidluses jäi politsei kindlaks, et iga investori avaldust tuleb käsitleda eraldi kuriteoepisoodina. Prokuratuur leidis, et laenukontori omanike petuskeem on siiski üks kuritegu sadade kannatanutega. Prokuratuur jäi vaidluses siiski peale, sest politsei loobus rahata jäänuid ükshaaval registreerimast.“ Eesti Õiguskeskuse foorum, administraator Ülo Siivelt 21.02.2001.