Ministeerium: Nord Streami aruanne on puudulik

Suureks probleemiks osutus ka see, et Venemaa keeldus esitamast oma riiklikku KMH aruannet, kuna riik ei ole ratifitseerinud Espoo konventsiooni ega ole seega kohustatud käituma sellekohaselt.

Lisaks viitas Eesti uuringute vähesuse probleemile, nagu näiteks sõjamoona ja setete osas, ning sellele, et kõik uuringud ei ole siiani veel läbi viidud. KMH aruandes ei ole miinidega seotud ohtusid piisavalt põhjalikult käsitletud, samuti on aruandes segadus miinide arvu määratlemisel. Ühtlasi jäi Nord Streami KMH aruandes selgusetuks, kas Nord Streami gaasitrassi rajamine eeldab ehitustööde ajaks piiranguvööndi kehtestamist Eesti majandusvööndis.

Nii oli KMH aruandes puudujääke mõjude käsitlemisel inimese tervisele (setete veekihti sattumise tõttu vabanevate mürkainete võimalikke mõjusid kalastikule ning seeläbi võimalikku jõudmist ka inimese toidulauale) ning kultuuripärandile. Samuti ei toodud aruandes välja, milliseid kalapüügipiiranguid ja kus seoses gaasitrassi rajamise ning selle hilisema ekspluateerimisega soovitakse rakendada ega näidatud ära, milliseid kompensatsioonimehhanisme püügipiirangute kehtestamise korral kaluritele seoses püügivõimaluste vähenemisega kavandatakse.

Lisaks tõi Eesti oma seisukohas välja mitmeid KMH aruandes esinevaid puuduseid ja probleeme seoses gaasitrassi ehitus- ja kasutusfaasis ilmnevate mõjudega, õnnetuste ja riskidega, keskkonnaseire ja mõjudega Natura 2000 aladele.

Eestil kui piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni kohaselt mõjutatud riigil oli võimalus tutvuda Nord Streami keskkonnamõju hindamise aruandega ning esitada selle kohta oma ettepanekuid ja vastuväiteid. Riikidel oli võimalik oma seisukoht Espoo konventsiooni kohastele päritoluriikidele (Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa) esitada hiljemalt 8. juuniks.

Avaliku väljapaneku jooksul laekus keskkonnaministeeriumile kõnealuse KMH kohta 17 kirja ning ühtekokku tehti märkuseid ja avaldati arvamusi

63 leheküljel. Muuhulgas esitasid oma seisukoha kaitseministeerium, tervisekaitseinspektsioon, keskkonnaamet, sotsiaalministeerium,siseministeerium, välisministeerium, muinsuskaitseamet, Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikooli Looduskaitsering, AS Eesti Gaas ning Tartu Ülikool.

Nord Stream AG plaanib Läänemerre rajada trassi, mille kaudu saaks tarnida maagaasi Venemaalt Saksamaale. Kavas on ehitada kaks gaasijuhet,

mis kulgevad 1220 km pikkusel trassil piki Läänemere põhja Viiburi (Venemaa) ja Lubmini (Saksamaa) vahel. Ehitustöödega on kavas alustada2010. aastal. Esimene gaasijuhe peaks tegevust alustama 2011. ja teine 2012. aastal. Gaasijuhtme kaudu on võimalik transportida 55 miljarditkuupmeetrit gaasi aastas. Nord Streami gaasijuhtmete kavandatud tööiga on 50 aastat.