Maikuu lõpu seisuga oli
riigikassas vaba raha ligikaudu 12,05 miljardit krooni, mis
teisisõnu tähendab, et eelmisel kuul ei pidanudki Eesti riik enda igapäevaseks
eksistentsiks reservidest lisaraha näpistama. Maikuus küündis riigi rahavoog
isegi 19 miljoni kroonini.
Stabiliseerimisreservis, kust valitsus üritab alles augustikuus haugata umbes 3,5 miljardit krooni, seisis mai lõpus 7,37 miljardit krooni; erakorralises pensionireservis oli varuks 2,73 miljardit krooni; omandireformi reservfondis hoiti 451 miljonit krooni ja klientide vahendeid oli riigikassas 1,5 miljardit krooni, selgub rahandusministeeriumi analüüsist.
Võrreldes aprillikuuga on stabiliseerimisreservi maht suurenenud 20 miljonit krooni, erakorralise pensionireservi maht on vähenenud 270 miljonit krooni (võetud ajutiselt kasutusele riigi jooksvate kulude katteks), omandireservfondi maht on vähenenud ühe miljoni krooni võrra ning klientide vahendite maht on suurenenud 270 miljonit krooni.
Maikuus küündis riigi positiivne rahavoog 19 miljoni kroonini, mis tulenes erakorralise klientide vahendite mahu kasvust. Seejuures on oluline arvestada, et rahavoogude saldo näitaja ei ole võrreldav eelarvepositsiooniga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Erakorralise pensionireservi raha - kokku 3,85 miljardit - oli mai lõpu seisuga ajutiselt võetud kasutusele riigi jooksvate kulude katteks 1,12 miljardi krooni. Pensionikulude katteks kasutati mais erakorralist pensionireservi kokku 700 miljoni krooni.
Riik kasutas aprillis jooksvate kulude katteks 1,55 miljardi krooni ulatuses pensionireservi raha, mille tulemusena kahanes erakorraline pensionireserv kuu lõpuks 3,0 miljardi kroonini.
Märtsis kahanesid riigikassa reservid 2,4 miljardi krooni ulatuses, kui riik kasutas ära rahandusministeeriumi poolt nn muude likviidsete vahendite reserviks tituleeritud fondist 2 miljardit krooni. Samuti vähenesid märtsis 0,33 miljardi krooni klientide vahendite reserv.