• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • 28.08.09, 11:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskmine palk kukkus 4,4%, 12 700 kroonini

Keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis 12 716 krooni ja brutotunnipalk 77,16 krooni. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes langes kuupalk 4,4% ja tunnipalk 1,4%, teatas statistikaamet.
Tänavu esimeses kvartalis kukkus kuupalk võrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga viimase 16 aasta jooksul esimest korda. Ehkki teises kvartalis oli keskmine palk suurem kui esimeses, jätkus brutokuupalga langus.
Ka reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, jätkas teises kvartalis langemist. Eelmise aasta teises ja kolmandas kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi ning neljandas kvartalis langes 1,3%. Tänavu esimeses ja teises kvartalis reaalpalk langes vastavalt 4,5% ja 4,1%. Juuni lõpu seisuga oli palgatöötajaid 9,9% vähem kui mullu samal ajal.
Keskmine kuupalk tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes enim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,5%). Brutokuupalk langes kõige enam mäetööstuses (16,3%).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskmine tunnipalk tõusis eelmise aastaga võrreldes enim kinnisvaraalasel tegevusalal (10,9%). Seda tõusu mõjutas ebaregulaarsete preemiate kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tunnipalk langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,1%).
Keskmine brutopalk oli aprillis 12 336 krooni, mais 12 127 krooni ja juunis 13 693 krooni.
Teises kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 296 krooni ja tunnis 120,52 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 3,5% ja tunnis tõusis 0,8% eelmise aasta sama ajaga võrreldes.
Tööjõukulu töötaja kohta kerkis eelmise aastaga võrreldes enim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (9,4%) ning langes kõige rohkem mäetööstuses (15,4%).
Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis mullusega võrreldes enim kinnisvaraalasel tegevusalal (14,3%) ning langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,3%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Sel aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.Keskmise kuupalga muutus 2005-09

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele