Teises kvartalis tõusis keskmine kuupalk
enim (8,5 protsenti) elektrienergia alal, põhjuseks müügitulu suurenemine
seoses ekspordi kasvuga ja hinnatõus koduturul, teatas rahandusministeerium.
Tegemist on ühega vähestest tegevusaladest, mis praegusel ajal kasumlikult töötab. Olulist mõju sellele avaldasid eksporditurgude kasv ning tegevuskulude kärpimise positiivne efekt, seisab ministeeriumi teates.
Keskmine palk kasvas ka kinnisvaraalases tegevuses (kuus protsenti). Kinnisvara puhul võib rääkida juba olukorra stabiliseerumisest, mis võimaldab tõsta spetsialistide palkasid, teatas ministeerium. Paranemisest annab märku tunnipalk, mis erinevalt keskmisest tunnipalgast teises kvartalis kasvas (10,9%). Kinnisvara tegevusalal algas langus varem, see väljendub ka teise kvartali hõive languse pidurdumises.
Eesti keskmine brutokuupalk langes teises kvartalis 4,4 protsenti. Tegevusaladest vähenes keskmine palk enim mäetööstuses (16,3 protsenti). Keskmisest suurem langus seal on ministeeriumi teatel seotud nõudluse vähenemisega nii ehituses kui ka energeetikas, mis on toonud kaasa toodangumahtude alanemise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jätkuvalt keerulisele olukorrale ehituses (keskmise kuupalga langus 15%) viitab ka tunnipalga oluliselt suurem langus (11,2%) võrreldes majanduse keskmisega (1,4%). Kuna tööturul on saadaval palju vaba tööjõudu, siis on võimalus tööle võtta madalama palgaga töötajaid. Põllumajanduse puhul on keskmise palga vähenemine tingitud toodangumahtude ja hindade olulisest langusest, mis tõi kaasa müügitulude languse süvenemise, teatas rahandusministeerium.
Statistikaameti andmeil ulatus keskmine brutokuupalk 2009. aasta teises kvartalis 12 716 kroonini, mis on 4,4 protsenti vähem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk ehk palk, millest inflatsioon on maha arvatud, vähenes 4,1%. Keskmine brutotunnipalk vähenes teises kvartalis 1,4 protsenti. Kuupalga suurem kahanemine viitab tulemustasu ning ettevõtetepoolsele tööaja vähendamisele, samuti üldisele töötasude languse jätkumisele.
Käesoleva aasta esimesest kvartalist alguse saanud palgalangus jätkus ka teises kvartalis, mis ootuste kohaselt süveneb majanduslanguse jätkumise taustal aasta teises pooles. Ettevõtted on kulude optimeerimise vajaduse tõttu alandanud palgakulusid, ennekõike töötajate arvu ja töökoormust vähendades. Palgalangus on seejuures püsinud mõõdukana. Keskmise palga langus on kooskõlas rahandusministeeriumi suveprognoosiga.