Evli: Otsustav oktoober Baltimaade aktsiabörsidel

Oktoobrikuu jooksul leiavad aset vähemalt kaks Eesti majanduse seisukohalt olulist sündmust. Esiteks mõistagi valimised. Kuid on veel üks oluline verstapost, mille võimalikke tagajärgi ei tohiks jätta kahe silma vahele. Nimelt saab täna ümber TeliaSonera seatud tähtaeg Eesti Telekomi ja Leedu TEO LT väljaostupakkumisele. Eile teatas TeliaSonera, et on juba omandanud üle 90% Eesti Telekomi aktsiatest, seega on tehing õnnestunud.

Kas telekomifirmade lahkumine tähendab meie aktsiabörside lõppu? Mida tähendab antud tehing Eesti majanduse, börsi ja investorite jaoks? Pärast seda, kui Swedbank omal ajal kõik Hansapanga aktsiad ära ostis, uskusid paljud, et Tallinna börsiga on nüüd lõpp. Tegelikkuses aga ilmusid üsna pea areenile uued emitendid – Tallink, Eesti Ehitus ja Ekspress Grupp on vaid mõned näited.

Praegu on olukord sarnane, kuid taust sootuks teine. 2005. aastal, kui Swedbankist sai Hansapanga aktsiate ainuomanik, arenes Eesti majandus tormiliselt, enamik börsil noteeritud ettevõtetest teenisid enneolematuid kasumeid ning kasvasid stabiilselt. Lisaks oli investoritel nii raha kui ka soov seda investeerida. Baltimaade aktsiaturud olid tulipunktid, kus tasus olla. Tänane olukord on hoopis midagi muud – investorid on ülimalt ettevaatlikud, vaba raha leidub märksa vähem ja paljud Tallinna börsil noteeritud ettevõtetest on „punases“. Seetõttu võiks väita, et tulevikuperspektiivid pole sugugi nii roosilised kui Hansapanga turult lahkumise ajal.

Eeltoodule vaatamata usun ma, et telekomifirmade lahkumine Baltimaade aktsiabörsidelt ei tähenda siiski neile hingekella löömist. Ehkki on igati tõenäoline, et ees ootavad rasked ajad, jääb Baltimaade börsidele lõpuks ikkagi küllaga ruumi.

Minu usul, et Balti riikide aktsiaturgudel on pikas perspektiivis tulevikku, on mitu põhjust. Esiteks ilmuvad uued emitendid. Hetkeseisuga on üldise makromajandusliku tausta tõttu raske kõnelda uutest aktsiaemissioonidest Baltimaade börsidel, kuid mõned rauad on siiski ka praegu tules. Õnneks näib, et kõige tõenäolisem IPO-kandidaat, Eesti Energia, suudaks täita ka telekomifirmade potentsiaalse lahkumise korral tekkiva tühimiku kvaliteetaktsiate (ehk blue-chip aktsiate) osas. Ettevõte on ette võtnud märkimisväärse investeeringute programmi ja vajab vahendeid selle rahastamiseks. Kapitali otsimine väärtpaberiturgudelt on ilmselt kõige mõistlikum lahendus ja ka valitsus näib liikuvat just selles suunas.

Teiseks põhjuseks on välisinvestorite tagasipöördumine turule. See ei pruugi juhtuda üleöö, kuid juhtub ükskord kindlasti. Enne TeliaSonera pakkumist oli kõigel, mis seondus sõnaga „Baltimaad“, halb maik juures praktiliselt kõigi välisinvestorite jaoks. Pakkumise järel nägime niisugust rahade juurdevoolu mõningatesse börsil tegevatesse Baltimaade fondidesse, et need tuli uutele soovijatele sulgeda. Kas Baltimaade makromajanduslikes väljavaadetes leidis aset mingi oluline nihe? Ei. Muutus olukorra tajumine. Sarnaselt liigsele optimismile kasvuaastatel kaldume liigsesse pessimismi languse perioodil. Siin on peidus õppetund – varem või hiljem pöörduvad välismaised tegijad Baltimaade väärtpaberiturgudele tagasi, ja see leiab aset seda kiiremini, kui turule lisanduvad uued blue-chip aktsiad.

Kolmas põhjus seondub väärtpaberibörsinduse olemusega. Kümme või viisteist aastat tagasi olid rahvusvaheliste investorite varadest osa saada soovivad ettevõtted sunnitud noteerima oma aktsiaid mõnel suurtest ülemaailmsetest börsidest. Suurele rahale pääses ligi GDRide noteerimise või Londoni või Frankfurdi börsi põhinimekirja kuulumise kaudu. Tänapäeval, seoses tehnoloogia ja börside kauplemissüsteemide arenguga, on olukord muutunud. Investoritel on juurdepääs kauplemiskohtadele üle kogu maailma. NASDAQ OMX osana on Baltimaade aktsiabörsid sama hõlpsasti ligipääsetavad kui Skandinaavia, Suurbritannia, mandri-Euroopa või muude piirkondade väärtpaberiturud. Eeltoodu tähendab omakorda seda, et Balti börside emitendid on paari hiireklõpsu kaugusel praktiliselt kõigist võimalikest investoritest – eeldusel, et regioon, majandusharu ja ettevõte neile huvi pakuvad.

Aktsiabörside rollist riigi majanduslikus arengus on räägitud palju. Börse on võrreldud kasiinodega, kus ahned kauplejad üksteisest peavõidu nimel mõõtu võtavad. On ka arvamusi, et börsid toimivad väravatena, mille kaudu äritegevuse arenguks ja uute töökohtade loomiseks vajalikud investeeringud saabuvad riiki. Mina olen viimase lähenemise kindel pooldaja.

TeliaSonera tehing toetab seda seisukohta. Ehkki tehinguga seoses ei investeeritud uut raha ettevõtete arendusse või mingisse uude äriideesse, said Eesti Vabariigi valitsus ja ülejäänud investorid juurdepääsu märkimisväärsetele rahasummadele. Aktsiabörs toimis väravana, mille kaudu need summad ligi meelitati, ning neid kasutatakse riigi edasise arengu huvides.