Otsustav oktoober börsidel

Oktoobris toimub vähemalt kaks Eesti majanduse seisukohalt olulist sündmust. Esiteks mõistagi valimised, teiseks Eesti Telekomi ja Leedu TEO LT võimalik lahkumine aktsiabörsilt.

Mida tähendab see Eesti majanduse, börsi ja investorite jaoks? On see Balti börside lõpp? Kui Swedbank kõik Hansapanga aktsiad ära ostis, uskusid paljud, et Tallinna börsiga on nüüd lõpp. Tegelikkuses aga ilmusid üsna pea uued emitendid - Tallink, Eesti Ehitus, Ekspress Grupp on vaid mõned näited.

Praegu on olukord sarnane, kuid taust sootuks teine. 2005. aastal, kui Swed-bankist sai Hansapanga ainuomanik, arenes Eesti majandus tormiliselt, börsil noteeritud ettevõtted teenisid enneolematuid kasumeid ning kasvasid stabiilselt. Investoritel oli nii raha kui ka soov seda investeerida. Praegu on investorid ülimalt ettevaatlikud, vaba raha leidub vähem ja paljud börsil noteeritud ettevõtted on "punases". Seega võib väita, et tulevikuperspektiivid pole sugugi nii roosilised kui toona.

Usun, et telekomifirmade lahkumine ei tähenda siiski Balti aktsiabörsidele lõppu. Minu usul, et Balti riikide aktsiaturgudel on pikas perspektiivis tulevikku, on mitu põhjust. Esiteks ilmuvad uued emitendid. Üldise makromajandusliku tausta tõttu on küll raske kõnelda uutest aktsiaemissioonidest, kuid mõned rauad on praegugi tules. Kõige tõenäolisem IPO-kandidaat, Eesti Energia, suudaks täita ka telekomifirmade lahkumise korral tekkiva tühimiku kvaliteetaktsiate (ehk blue-chip aktsiate) osas.

Teiseks põhjuseks on välisinvestorite tagasipöördumine turule. See ei pruugi juhtuda üleöö, kuid juhtub ükskord kindlasti. Enne TeliaSonera pakkumist oli kõigel, mis seondus sõnaga Baltimaad, välisinvestorite jaoks halb maik juures. Pakkumise järel nägime niisugust raha juurdevoolu mõningatesse börsil tegevatesse Baltimaade fondidesse, et need tuli uutele soovijatele sulgeda. Kas Baltimaade makromajanduslikes väljavaadetes toimus mingi oluline nihe? Ei. Muutus olukorra tajumine. Sarnaselt liigse optimismiga kasvuaastatel kaldume liigsesse pessimismi languse perioodil. Varem või hiljem pöörduvad välismaised tegijad Balti väärtpaberiturgudele tagasi ja see juhtub kiiremini, kui turule lisanduvad uued kvaliteetaktsiad.

Kolmas põhjus seondub väärtpaberibörsi olemusega. 10-15 aastat tagasi olid rahvusvaheliste investorite varadest osa saada soovivad ettevõtted sunnitud noteerima oma aktsiad mõnel suurel ülemaailmsel börsil. Praegu on olukord muutunud. Investoritel on juurdepääs kauplemiskohtadele üle kogu maailma. NASDAQ OMXi osana on Baltimaade aktsiabörsid sama hõlpsasti ligipääsetavad kui Euroopa või muude piirkondade väärtpaberiturud. See tähendab omakorda, et Balti börside emitendid on mõne hiirekliki kaugusel kõigist võimalikest investoritest.

Aktsiabörside rollist riigi majanduslikus arengus on räägitud palju, börse on võrreldud kasiinodega. Kuid on ka arvamusi, et börsid toimivad väravatena, miskaudu äri arenguks ja uute töökohtade loomiseks vajalikud investeeringud riiki saabuvad. TeliaSonera tehing toetab seda seisukohta. Ehkki tehinguga seoses ei investeeritud uut raha ettevõtete arendusse või mingisse uude äriideesse, said Eesti Vabariik ja ülejäänud investorid juurdepääsu märkimisväärsetele rahasummadele. Aktsiabörs toimis väravana, mille kaudu need summad ligi meelitati, ning neid kasutatakse riigi edasise arengu huvides.