• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Vee kasum saab tammi ette

    Eelnõu ühe autori Urmas Reinsalu (IRL) sõnul peaks Tallinna Vee kasumiteade vee hinna ülevaatamiseks eriti põhjust andma. Seadus võiks tema ütlusel jõustuda 1. jaanuaril. "Esialgse kalkulatsiooni järgi peaks vee hind nii veerandi võrra kukkuma," märkis ta.
    Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on Tallinna Veele kasumimarginaali seaduses ette kirjutada mõttetu, kuna ettevõte võib hakata kasumit varjama ja võtta selle muul kujul välja.
    "Mina ei hakka siin spekuleerima," vastas Boroditš küsimusele, millist kasumimarginaali peab ta Tallinna Vee puhul õiglaseks. "Kui sa paned konkreetsed piirid näiteks hinna kujundamisele, siis see on hoopis teine asi," lisas ta. Õiglast hinda aga Boroditš öelda ei osanud. Tema sõnul moodustas konkurentsiamet hinda analüüsiva komisjoni.
    Kasumimarginaal näitab Boroditši sõnul ettevõtte juhtimise efektiivsust. Kui võtta näiteks Viimsi vee hind, siis see on Tallinna Vee hinnast kaks korda kõrgem, ent ettevõte tema ütlusel kasumit ei teeni. "Äkki on seal majanduslikult ebaotstarbekalt ettevõtet juhitud," ei tahtnud ta panna vee hinda ja kasumi suurust omavahelisse seosesse.
    Eesti Omanike Keskliit kummutas reedel väite, nagu tooks monopolide ohjamise seadus kaasa kuni 40%se hinnatõusu kodutarbijaile. "Tegemist on veemonopolide oskusliku ja hästi ajastatud lobitööga, säilitamaks oma põhjendamatult kõrgeid kasuminumbreid," seisis liidu pressiteates.
    Keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki sõnul väidavad monopolid, et Tallinna Vee hind kodutarbijale on liiga madal. "Samal ajal unustatakse ära, et Tartus on vee hind ka ärikliendile madalam kui Tallinnas kodutarbijale. Samuti jäetakse arvestamata, et majanduslikult peaks juba mastaabiefekti tõttu pealinnas vee hind olema tunduvalt madalam," rääkis ta.
    Tallinna Vesi teatas, et monopolide ohjeldamise seaduseelnõu nad kommenteerima ei kiirustaks, sest ka keskkonnaministeerium on algatanud sarnase sisuga seaduseelnõu.
    LHV analüütiku Kristo Oidermaa sõnul on keeruline spekuleerida seaduse mõju üle, kuna eelnõu ei pane paika, mille järgi uus vee hind määratakse. "Protsess läheb konkurentsiameti pädevusse, kuid praegu pole avaldatud täpseid tingimusi," märkis analüütik.
    Oidermaa ütlusel vastasid Tallinna Vee kvartalitulemused üldjoontes LHV ootustele ning isegi ületasid prognoose.
    Ka Swedbank Marketsi analüütikule Pavel Lupandinile valmistasid oodatust paremad tulemused üllatuse. "Kasum oli 3 protsenti parem. Käibeprognoos vastas tulemustele," teatas ta investoritele saadetud kiiranalüüsis.
    Tallinna Vee üle 50protsendine kasumimarginaal peaks olema kommunaalteenuste pakkujate hulgas maailmas erandlikult kõrge, kui mitte suurim.
    Üle saja miljoni kroonine kvartalikasum saavutati kõigest 189miljonilise käibe juures, mis annab veefirma puhaskasumi marginaaliks 54,3%. Kulumieelne kasum ulatus koguni 125 miljonini ja marginaal 66,2 protsendini.
    Äripäevale teadaolevalt peaks see olema rasvaseim kasumimarginaal pärast 2004. aastat. Viimase viie aasta jooksul on Tallinna Vesi maksnud dividende 944 miljonit krooni, sellest tänavu 230 miljonit.
    USA börsidel noteeritud kümne veefirma viimase aasta puhaskasumi marginaal jääb 6,7 ja 20,1 protsendi vahele ja neljateistkümne prügifirma marginaal 0,1 ja 20,7 protsendi vahele. Neljakümne ühest energiafirmast on USA börsidel noteeritud vaid üks, mille kasumimarginaal ületab 20,1%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
WeWork jõudis teisel katsel New Yorgi börsile
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Aasta auto finalistid: elektriautode paremik peab laetud lahingut, aga fossiilikad võivad üllatada
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.