Tallinna Vee kasum saab tammi ette

Kasumimarginaal näitab Boroditši sõnul ettevõtte juhtimise efektiivsust. Kui võtta näiteks Viimsi vee hind, siis see on Tallinna Vee hinnast kaks korda kõrgem, ent ettevõte tema ütlusel kasumit ei teeni. "Äkki on seal majanduslikult ebaotstarbekalt ettevõtet juhitud," ei tahtnud ta panna vee hinda ja kasumi suurust omavahelisse seosesse.

Eesti Omanike Keskliit kummutas reedel väite, nagu tooks monopolide ohjamise seadus kaasa kuni 40%se hinnatõusu kodutarbijaile. "Tegemist on veemonopolide oskusliku ja hästi ajastatud lobitööga, säilitamaks oma põhjendamatult kõrgeid kasuminumbreid," seisis liidu pressiteates.

Keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki sõnul väidavad monopolid, et Tallinna Vee hind kodutarbijale on liiga madal. "Samal ajal unustatakse ära, et Tartus on vee hind ka ärikliendile madalam kui Tallinnas kodutarbijale. Samuti jäetakse arvestamata, et majanduslikult peaks juba mastaabiefekti tõttu pealinnas vee hind olema tunduvalt madalam," rääkis ta.

Tallinna Vesi teatas, et monopolide ohjeldamise seaduseelnõu nad kommenteerima ei kiirustaks, sest ka keskkonnaministeerium on algatanud sarnase sisuga seaduseelnõu.

LHV analüütiku Kristo Oidermaa sõnul on keeruline spekuleerida seaduse mõju üle, kuna eelnõu ei pane paika, mille järgi uus vee hind määratakse. "Protsess läheb konkurentsiameti pädevusse, kuid praegu pole avaldatud täpseid tingimusi," märkis analüütik.

Oidermaa ütlusel vastasid Tallinna Vee kvartalitulemused üldjoontes LHV ootustele ning isegi ületasid prognoose.

Ka Swedbank Marketsi analüütikule Pavel Lupandinile valmistasid oodatust paremad tulemused üllatuse. "Kasum oli 3 protsenti parem. Käibeprognoos vastas tulemustele," teatas ta investoritele saadetud kiiranalüüsis.

Tallinna Vee üle 50protsendine kasumimarginaal peaks olema kommunaalteenuste pakkujate hulgas maailmas erandlikult kõrge, kui mitte suurim.