Eesti kriminaalseadustes on korruptsiooni
määratletud vastuoluliselt ning see ei soodusta selles valdkonnas valitsevat
õigusselgust, selgub Korruptsioonivaba Eesti kohtuotsuste analüüsist.
Korruptsioonivaba Eesti tegi analüüsi projekti "Eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist" raames.
Analüüs käsitles perioodil 2002-2008 Eesti kohtutes käsitletud korruptsioonijuhtumeid.
Uuring tõi välja asjaolu, et karistusseadustikus on leidnud aset niisuguste koosseisude rohkenemine, mida liigitatakse korruptsioonikuritegudeks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"See on toimunud erinevates karistusseadustiku peatükkides, mis raskendab tervikliku pildi saamist korruptsioonikuritegude hulgast ja nende dünaamikast," ütles Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar.
Saare hinnangul ei ole korruptsioonivastase võitlusega seotud õigusaktide vastuvõtmine toonud kaasa suurt muutust kohtupraktikas, vaid tähelepanu keskendub endiselt altkäemaksu/pistise juhtumitele.
"Eesti kriminaalseadustes on korruptsiooni määratletud vastuoluliselt, mis ei soodusta selles valdkonnas valitsevat õigusselgust," ütles Saar kohtuprojekti ümarlaual.
"Poliitiline korruptsioon on jäänud vajaliku tähelepanu alt välja, kuna sellest arusaamine, et parteiliste huvide näol on tegemist isiklike huvidega, pole piisavalt juurdunud. Laiema korruptsiooni mõiste juurutamine Eesti kriminaalseadusandlusse tooks kaasa teistsuguse lähenemise poliitilisele korruptsioonile," ütles Saar.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti arvates tuleb positiivseks lugeda kaks aastat tagasi tehtud täiendust Kaitsepolitseiameti põhiülesannetesse, mille hulka lülitati võitlus suuremate kohalike omavalitsuste juhtide poolt toime pandud korruptsiooniga.
Tartu Maakohtu esimees Donald Kiidjärv ütles, et vandekohtust hetkel Eestis rääkida on vara ja see on ka üks kallimaid kohtupidamise vorme. Alternatiivina pakkus Kiidjärv välja, et võiks mõelda korruptsiooniasjade lahendamise koondamisele näiteks ühte kohtusse, kus oleks siis ka selleks spetsiaalse väljaõppe saanud kohtunikud.
Riigiprokuratuuri juhtivprokurör Lavly Lepp nentis, et uurimise eesmärke silmas pidades ei saa prokuratuur uurimise käigus kogu infot meediale edastada.
Uuriv ajakirjandus võiks aga tema meelest ainult neile teadaoleva info esitada algselt prokuratuurile.
"See võimaldaks prokuratuuril viia läbi esmased menetlustoimingud ja seejärel saaks ajakirjanduses avaldada uudise, mille algaallikaks oli uuriva ajakirjanduse info. See oleks ühtlasi koostöövorm, mis oleks kasulik nii prokuratuurile kui ka ajakirjandusele," lisas Lepp.