Arvamus: Mis värvi on maailm 2020?

Mobiiltelefonid ja personaalarvutid (isegi sülearvutid) olid igapäevased küll juba 1990ndate lõpus, Internet polnud siis enam mingi imeasi ja grupitöö tarkvara oli eesrindlikemates ettevõtetes mõnda aega kasutusel, ent nende tehniliste vahendite võimalused ja kasutusalad on tänaseks võrreldamatult laienenud. Vähemalt sama radikaalselt on 10 aastaga muutunud ettevõtete ärimudelid, koostöövormid, organisatsioonikultuur, sealhulgas ettekujutus personali või inimkapitali juhtimisest või haldamisest, aga ka töötajate suhtumine tööandjasse, oma karjääri ja väärtushinnangutesse.

Milline on aga töötajate ja tööandjate maailm kümne aasta pärast? Kas muutuste kiire tempo jääb püsima? Millised on kõige olulisemad suundumused ühiskonna arengus, kuidas need edasi arenevad ning mõjutavad ettevõtete edukust ja konkurentsivõimet? Millised on meie võimalused neid trende täna ette aimates tulevikuks valmistuda? Neil teemadel on PricewaterhouseCoopers'i rahvusvaheline ekspertgrupp koostanud tulevikuprognoosi, millele käesolev artikkel ongi pühendatud.

Kõrgtehnoloogiline koostöövõrgustik

Oranži stsenaariumi märksõnaks on tehnoloogia areng, mis võimaldab madala keskkonnamõjuga kõrgtehnoloogilist tootmist. Sellega kaasneb väikeettevõtete ja üksikisikute-spetsialistide koostöövõrgustike jõuline esilekerkimine. Tänane globaalküla visioon asendub omavahel ühendatud kuid eraldiseisvate väiksemate kommuunidega. Veebipõhiste ostu-müügi ning kauplemisvõrgustike tõhususe eksponentsiaalne kasv murrab mastaabiefekti müüdi - väikesed teevad suurtele ära! Ettevõtted muutuvad väiksemateks ning ettevõttesisesed rollid paindlikemateks. Märksõnaks pole mitte outsourcing vaid tootmise ja teenuste osutamise fragmenteerimine ning jaotamine paljude koostööpartnerite vahel. Omavahel lõdvalt seotud ettevõtete "kobarad" töötavad seninähtamatu efektiivsusega ning teenuseid ostetakse sisse elektrooniliste kauplemisplatvormide kaudu sekundi murdosa sees.

Tööturg jõuab tagasi "juurte juurde", ehk keskaegsesse erialaspetsialistide gildide aega. Meistrid koonduvad erialaühendustesse, võttes liikmete karjäärivõimaluste, koolituse ja arengu eest, ent võib-olla ka sotsiaalse kaitse ja tagatiste eest osaliselt vastutuse enda peale.

Organisatsioonid mõistavad, et nende edu tagatiseks on inimesed ja nende suhetevõrgustikud. Tööpakkumised ja -võimalused levivad gildide portaalide ja võrgustike kaudu, tööpakkumiste ost-müük ja kauplemine toimub sageli reaalajas. Organisatsioonide väiksem suurus võimaldab olla neil kiirem, paindlikum ja efektiivsem.

Ettevõtete personalijuhtimine on asendunud tööjõu sisseostuga. Inimesed ei teadvusta end kui ühe või teise ettevõtte töötajat, vaid kui erialaspetsialisti või spetsialistide gildi liiget. Vastutus töötajate professionaalsete oskuste ning arengu eest on kaldunud ettevõttelt spetsialistidele endile.

Artikkel põhineb PricewaterhouseCoopers'i tööturgude ja inimkapitali tuleviku-uuringul