• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keemiatööstus maadleb üüratu maksukoormaga

    Seni tõusteel olnud ekspordile orienteeritud keemiatööstust tabas maailmamajanduse kriis 2008. aasta teisel poolel. Sellel perioodil alanesid toodangu mahuindeks, müügiindeks ja ekspordiindeks.
    Kokkuvõtvalt oli 2008. aasta Eesti keemiatööstusele siiski rahuldav, sest kemikaalide ja keemiatoodete müügitulu kerkis 2007. aasta 7,346 miljardilt kroonilt 7,798 miljardile kroonile ehk 6%. Kemikaalide ja keemiatoodete tootmise mahuindeks aga näitas juba selget langustrendi - kui 2007. aastal oli tootmise mahuindeksi kasv 0,4% 2006. aastaga võrreldes, siis 2008. aastal oli langus 16,4 % eelneva aastaga võrreldes.
    Kõige olulisem keemiatööstuse olukorda iseloomustav näitaja on tootmismahtude indeks - 2009. aasta I poolaasta statistika järgi on keemiatööstus tootmismahtudelt langenud 2003. aasta I poolaasta tasemele ehk loovutanud tervelt 48%.
    Kui tooraine hinnatõus, seoses nõudluse vähenemisega on stabiliseerunud, siis muud tootmissisendid on püsivalt järjest kallinevad, põhjustatuna harmoniseeritavast ELi seadusandlusest ning meie seadustest tulenevatest karmistuvatest nõuetest. Keskkonnatasude ja ressursimaksude tõus, elektrienergia kallinemine aastal 2010 seoses turgude avanemisega.
    Ökomaksud ei tohiks kiiremini kasvada kui majandus, investeeringud ja ekspordivõime.
    Kasvanud on investeeringute kogumaht, sealhulgas parimatesse võimalikesse tehnikatesse saaste vähendamiseks üle 200 miljoni krooni igal aastal. 2010. aastal peavad keemiliste ainete tootjad vastavalt REACH-määrusele registreerima esimesed ained, mis viib sõltuvalt ettevõttest raha välja kümnetes miljonites kroonides.
    Eesti puuduliku kemikaaliohutuspoliitika tõttu oleme teadmistelt ja oskustelt halvasti ette valmistatud ja see raha voolab enamasti välisekspertide kaukasse.
    REACHi eesmärk on üllas ja selge - kaitsta inimeste tervist ja keskkonda kemikaalide kahjuliku mõju eest. Tegelikkuses on kogu maailma keemiatööstus mures oma maine pärast, sest kuuldes sõna keemia, tekib enamikel inimestel kujutlus meist kui keskkonnasaastajatest, narkootikumide keetjatest, salakütuste tootjatest. Lisaks sellele veel arvamus, et kemikaalid on nii ehk naa kantserogeenid. Silme ette tulevad Ida-Virumaa ja tuhamäed. Ei midagi positiivset, halb, millest on targem eemale hoida.
    Eesti keemiatööstuse, eriti põlevkivikeemia valdkonna edasine areng oleneb maailmaturu situatsioonist ning investeeringutest. Tulenevalt teadusliku uurituse sügavusest põlevkivi alal ja kvaliteetsest põlevkiviressursist peaks see tootmisala olema Eesti majandusarengu võti.
    Selleks, et toime tulla ELis üha karmistuvate keskkonnanõuetega ja tagada Eestis konkurentsivõimeline keemiatööstus, on vajalik tööstusharu arengut toetav majanduskeskkond.
    Lisaks veel keemiaalase teaduspotentsiaali säilitamine ja arendamine, tööstusharu funktsioneerimiseks vajalike keemikute ja kemikaaliohutuse spetsialistide ettevalmistamine, keemiaalane arendustegevus uute tehnoloogiate- ja protsesside kaudu jne.
    Sellised meetmed tagaksid kemikaalide ja keemiatoodete tootmiste- ja ekspordivõime säilimise ja parandaksid tööhõivet.
    Chemi-Pharm valmistab palju tooteid tervishoiuasutustele ja nende vahendite kasutamine jätkub ka kriisi ajal, kuigi väiksemates kogustes.
    REACHi kaudne mõju ulatub meieni tooraine hinna tõusu kaudu.
    Otsesemalt mõjutab Chemi-Pharmi Euroopa Parlamendi määrus (praegu eelnõu), mis käsitleb biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist. Seda põhjendatakse muidugi õilsate kavatsustega - suurema kontrolli kehtestamise vajadusega kemikaalide kasutamise üle. Kuid märgatav on suunitlus, et uued eeskirjad kehtestatakse kellegi huvides.
    Kemikaalide käitlemist puudutav seadusandlus on üle reguleeritud. Tegelikult neid uusi määrusi polekski vaja, sest ka senine seadusandlus näitab selgelt kätte, mida tohib kasutada, mida mitte. Kui hakkab toimuma bürokraatlik ja kallis registreerimine, viib see hindade tõusule ja ehk monopoolsete ettevõtete tekkimiselegi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.