Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangad jäid enda piinlikkuse lõksu
Kas keegi teab kedagi, kes oleks saanud oma pangalt telefonikõne või e-kirja teel palve ehk pakkumise jätkata II sambasse sissemaksete tegemist?
Samuti ei suuda ma meenutada pankade reklaame, mis pensionimakseid jätkama kutsunuks.
Miks? Sest raha on ju suur. Kui arvestada, et mullu kogus II pensionisammas ligi 3,7 miljardit, sellest 2,5 miljardit sotsiaalmaksu ümbersuunamisest, ja isegi seda, et riik omalt poolt nüüd sambasse ei panusta, käis mäng miljardikroonisele panusele. Arvestades, et sissemakseid jätkas vaid iga kolmas liitunu, jäävad pangad seega tuleval aastal ilma üle poolest miljardist kroonist.
Just seetõttu ei usu ma naerunägusid selle juures. Juttu, et oligi arvata, et enamus inimestest ei jätka sissemakseid. Nagu ei suuda täiesti tõeselt võtta rõõmustamist, et näe, isegi jätkasid sissemakseid üle ootuste paljud inimesed.
Sugugi mitte. II sambasse edasi investeerivate inimeste arv võinuks olla palju suurem, kui pangad suhelnuks klientidega otse. Ma ei mõtlegi siin niivõrd reklaame lehes, kui just vahetut meeldetuletamist. Aga ei.
Mina näen selles vaid üht põhjust: häbelikkus, ehk isegi piinlikkus. Sest see, mis sel sügisel on välja tulnud pensionifondide klientide raha paigutamise kohta, peaks sundima fondijuhte silmi maha lööma.
Samas ei käitutud mu meelest õigesti. Hästi, pankuri ehk siis fondijuhi renomee on kõvasti ja õigusega pihta saanud. Hästi, hetkel on emotsionaalselt raske anda lubadusi, et II sambasse investeerimine tasub ära.
Samas usun, et fondijuhid on loodetavasti üsna pikaks ajaks juhtunust õppust võtnud ja suudavad pensionifondi klientide rahasse aupaklikult suhtuda. Sellisel juhul võinuks häbelikkuse unustada.