Usaldus Eesti vastu tõusuteel

"Kahtlematult kajastub ka see, et Eestis on kohandumine olnud nii ettevõtetes kui ka valitsussektoris ulatuslikum ja edukam," võrdles ta Eestit naabritega.

Riskihinnangute alanemine toetab omakorda välisinvesteeringuid ja teeb välismaalt laenamise odavamaks. "See kõik on soodne ka majandusarengutele," tõdes Lauri.

Rahandusminister Jürgen Ligi tõi välja, et riik on ajanud vastutustundlikku eelarvepoliitikat, hoidnud madalat laenukoormust ja säilitanud usalduse investorite silmis.

Ligi prognoosis nii CDSi kui ka teiste riskihinnangute alanemist ka edaspidi, ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka naabrite juures ja mujal. "Maailmamajandus on finantskriisist taastumas," märkis ta.

Investor Joakim Heleniuse hinnangul kulub majanduse üldiseks taastumiseks veel aega. Samas kinnitab ta, et Eesti valitsuse tööd on väljaspool hakatud tähele panema. "Ma ei ütle küll seda, et praegune Eesti valitsus on teinud ainult õigeid otsuseid, aga kriisiga kohanemisel on nad teinud absoluutselt suurepärast tööd," sõnas Helenius. Valitsus on koomale tõmmanud kulusid, nad on reforminud tööturgu, tõi ta välja. "Seda hakatakse vaikselt märkama ka rahvusvaheliselt," sõnas ta.

Helenius tõstis esile Eesti europüüdlusi - ühisraha saavutamine on tema sõnul eluliselt vajalik, kuna see annab rahvusvahelistele investoritele edasi signaali, et Eestit tuleb võtta tõsiselt.

Eesti europüüdlusi pidas riigi ja rahariskide maandamisel oluliseks ka Sampo Panga juht Aivar Rehe. Samas tuletas Rehe meelde, et euro ei lahenda meie igapäevaseid probleeme - nt tööpuudust euro ei likvideeri. "Euroga me tekitame usu investorites, kes näevad, et Eesti erineb oluliselt näiteks Läti ja Leedu majanduskeskkonnast," sõnas Rehe.

"Turg usub, et Eesti riskisus pigem langeb," jätkas ta. Madalale riigiriskile peaks Rehe sõnul reageerima positiivselt siinsete pankade emapangad, mis avaldavad survet laenudele ja pakuvad ettevõtlusele kokkuhoidu laenuintresside pealt.