• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,22
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,22
Jäätmeveofirma Veolia juhi Argo Luude sõnul laseb Eesti Energia Iru masspõletusjaama ehitusega raha tuulde, mis sunnib riiki jaama elushoidmiseks seadusandlikke piiranguid kehtestama.
Äripäeva küsimustele vastab Veolia juht Argo Luude.
Miks olete Iru põletusjaama vastu?
Me pole põletusjaama kui sellise vastu, kuid meie arvates ei sobi see lahendus Irusse ega Eestisse tervikuna.
Miks on mehhaanilis-bioloogiline jäätmete töötlemine, millesse on investeerinud Veolia, kordades odavam ja paindlikum jäätmete põletamisest?
Masspõletuse üheks kõige kallimaks komponendiks on heitgaaside puhastusseade. Jäätmeid kõrgel temperatuuril põletades tuleb tagada, et tekkinud gaasid saaksid enne keskkonda jõudmist täielikult puhastatud. Arvestades jäätmete kirevat koostist, on heitgaaside puhastamine ääretult keeruline, sisuliselt omaette teadus. Seetõttu on see loogiliselt ka väga kallis. Meie pakutav lahendus on märkimisväärselt odavam, sest jäätmed töödeldakse eelnevalt, töötlemise käigus eriti kahjulikud jäätmed eraldatakse ja biolagunevad jäätmed komposteeritakse. Seetõttu pole algne investeering põletamisega võrreldav. Paindlikkus tuleneb sellest, et kuna investeeringud on suhteliselt väiksed, on võimalik selliseid töötlemiskeskusi rajada üle Eesti suurematesse jäätmetekke kohtadesse, samuti on võimalik kasutada n-ö ratastel seadmeid, mis tuuakse kohale, töödeldakse mingi hulk jäätmeid ära ja siis liigutakse järgmisse kohta, kus juba jäätmed ees ootavad.
Milline lahendus oleks antud hetkel parim?
Meie arvates on jäätmete mehhanilis-bioloogiline töötlemine parem lahendus. Arvan, et paljud meis saavad aru, et ka Eestis võiksid olla kiirrongid, mis liiguvad 500 km tunnis, kuid meie riigi suurust, investeeringute mahtu ja sõitjate hulka arvestades poleks selline lahendus meile jõukohane. Sama on jäätmete masspõletamisega – pole mõtet rajada tehast, mille aastane võimsus on võrdne kogu riigis tekkivate jäätmete hulgaga. See oleks jäik ja paindumatu, piiraks uute tehnoloogiate Eestisse jõudmist ja seoks meid vähemalt 25 aastaks oma lõa otsa. See tähendab, et ka meie lapsed on seotud nende valikutega, mida me täna langetama hakkame.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele