• OMX Baltic−0,1%296,95
  • OMX Riga−0,52%914,75
  • OMX Tallinn−0,05%2 025,6
  • OMX Vilnius0,12%1 220,79
  • S&P 500−0,4%6 370,17
  • DOW 30−0,34%44 785,5
  • Nasdaq −0,34%21 100,31
  • FTSE 1000,05%9 313,87
  • Nikkei 2250,05%42 633,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,68
  • OMX Baltic−0,1%296,95
  • OMX Riga−0,52%914,75
  • OMX Tallinn−0,05%2 025,6
  • OMX Vilnius0,12%1 220,79
  • S&P 500−0,4%6 370,17
  • DOW 30−0,34%44 785,5
  • Nasdaq −0,34%21 100,31
  • FTSE 1000,05%9 313,87
  • Nikkei 2250,05%42 633,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,68
  • 18.12.09, 19:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Konkurentsiamet: Iru jaam on Eesti Energia enda äririsk

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles, et Iru masspõletusjaam peab soojuse hinna konkurentsiametiga kooskõlastama, kuid kehv investeering oleks ennekõike ettevõtte enda probleem.
Järgneb Märt Otsa kommentaar.
Iru põletusjaama osas ei saa täna anda hinnangut, kas tegemist on efektiivse investeeringuga. Samas peab soojuse hinna kooskõlastama konkurentsiametiga ning kui tegemist on elektri- ja soojuse koostootmisega, kujuneb elektri hind turul ning see on ettevõtte risk kui ta ei suuda vastava hinnaga müüa.
Soojuse hinna puhul järgib konkurentsiamet, et põletusjaamas toodetava soojuse hind ei ületaks alternatiivsete soojuse tootjate hindu. Täna toodavad Tallinna võrku nii Iru kui ka Väo elektrijaam ning ka Tallinna Küte oma katlamajadega. Seega, kui põletusjaama investeering on ebaefektiivne, ei saa ebaefektiivsust katta soojustarbijate arvelt ning see jääb ettevõtte äririskiks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Põletusjaama hinda saab konkurentsiamet analüüsida siis, kui ettevõte esitab vastava taotluse hinna kooskõlastamiseks, täna seda taotlust ei ole.
Konkurentsiamet ei saa keelata ühtegi investeeringut, samas peab toodetava soojuse hinna ametiga kooskõlastama ja selle kaudu on kaitstud soojustarbijate huvid.
Kui teravaks muutub konkurents jäätmete pärast, on raske kommenteerida, sest ühtegi jäätmeid kasutavat süsteemi ei ole Eestis tööle pandud.
Loodan siiski, et Eesti ei saa jäätmete importijaks, esiteks on vastav valdkond reguleeritud keskkonnakaitsealaste seadustega, lisaks ei ole jäätmeid importival riigil just kõige parem maine.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 25 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele