• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,17%39 694,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,17%39 694,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 18.12.09, 18:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ragn-Sells: Iru põletusjaam - prügilate surmahoop

Kogu olmeprahi neelav Iru masspõletusjaam annab Tallinna prügilatele surmahoobi, rääkis Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg.
"Kui Iru oma 220 tonniga turule tuleb, tähendab see seda, et see maht peab prügilatelt ära tulema. Sisuliselt tekib situatsioon, et ladestamiseks ei jää enam üldse jäätmeid. Asja tulemuseks on, et liigume euroopalikule tasemele ja ladestus väheneb tunduvalt," rääkis Remmelg.
Ta lisas, et see euronõuetele vastavatele prügilatele tugevaks löögiks, sest masspõletusjaamaga pole äriplaanides arvestatud. "Ütleme nii, et kõigile ei jätku. Olmejäätmeid sisse vedada on väga ebatõenäoline, küll aga võib sisse vedada jäätmekütust, mis tuleb sadama kaudu ilusates kilerullides," selgitas Remmelg.
Jäätmekütust saab toota olmejäätmetest. Näiteks Ragn-Sellsi tehases, kui see 2011. aastal valmis saab, lähevad ühest otsast sisse olmejäätmed, põlevad tööstus- ja ehitusjäätmed ning teisest otsast tuleb välja kindlatele parameetritele vastav kütus, mis pallitakse ära või saadetakse lahtiselt kas tsemenditööstustele, katlamajadesse  või elektrijaamadesse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Remmelga sõnul võib Eesti tulevikus jäätmekütust nii sisse tuua kui ka eksportida. Kui Ragn-Sells saab oma tehase valmis, vaatab ettevõte, kuhu on kasulikum müüa, kas Kunda Nordic Tsemendile, Väo jäätmeelektrijaamale, Soome või Läti tsemenditööstustele.
"Irusse meie jäätmekütus ei sobiks, Väosse aga küll," lisas Remmelg.
"Isiklikult ma arvan, et see on Eesti jaoks tõesti suur maht ja see on prügilatele surmahoop. Tallinna prügilas peavad oma tegevuse lõpetama," sõnas mees.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele