• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 28.12.09, 19:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

LHV-skandaali sünnitatud GILDi paturegister

Finantsinspektsiooni trahv ning prokuratuuri uurimine lõpetavad tõenäoliselt LHV-skandaali tulemusena sündinud investeerimispanga GILD asutajate tegevuse investeerimispankuritena.
Pärast sel aastal ilmsiks tulnud paljastusi, mida reastades saab mahuka paturegistri, on raske uskuda, et Rain Tammel, Tõnis Haavelil ja teistel GILDi omanikel õnnestub tulevikus võita investorite usaldus.
Investeerimispank GILD tekkis 2006. aasta suvel pärast seda, kui 2005. aasta 1. novembril sai avalikuks, et LHV töötajad on siseinfo kasutamise tõttu jäänud vahele USA finantsjärelevalvele SEC. See skandaal räsis tugevalt LHV mainet ning osa partnereid otsustas asutada uue firma.
LHV Grupist eraldus finantsnõustamisega tegelenud üksus, mis teenis toona suurema osa LHV Grupi kasumist ning mille omanikuks said kaheksa LHV partnerit eesotsas Rain Tamme ja Tõnis Haaveliga. LHV koosseisu jäi investeerimisteenuseid pakkunud üksus, mille omanikeks Rain Lõhmus ja Andres Viisemann ning sellelt baasilt on tänaseks tekkinud LHV Pank.

Artikkel jätkub pärast reklaami

GILDi tegevust juhtiva Rain Tamme iseloomustamiseks on öeldud, et ta on kui multifunktsionaalne Šveitsi armee taskunuga – särav ja osav. Sel aastal on aga sära kadunud ning ka tänaste uudiste valguses paistab, et osavusest võib jääda puudu.
GILD kuulub tõenäoliselt nende firmade TOP 3, mille tegemisi on Äripäev sel aastal kõige põhjalikumalt kajastanud. GILDi probleemid ilmnesid juba küll eelmisel aastal, kuid avalikkuse suurema tähelepanu alla sattus investeerimispank talvel, kui Skype eestlastest asutajatel katkes kannatus ning nad ähvardasid GILDi pankrotiga. Skype asutajate pankrotiähvardusest kirjutasime 25. veebruaril artiklis „Gildilt nõutakse võlga“.
Kevadel otsustas GILD oma fondiosakute lunastamise varade kiirmüügi vältimiseks veel kuueks kuuks edasi lükata. Investorid tunnistasid 30. aprillil ilmunud artiklis „GILDi fondiosanikud raha näha ei lootnudki“, et tõenäoliselt jääb nende raha investeerimispanka kinni veel mitmeks aastaks.
Esimesed kaebused finantsinspektsioonile esitasid GILDi oma raha usaldanud investorid Äripäevale teadolevalt selle aasta juunis, kui kahtlustati, et GILDi juhid võivad mängida ebaausat mängu. Nende kahtluste kohta sai lugeda 11. juuni Äripäevast "Investorid mures GILD Arbitrage’i pärast“.
Põhjalikuma uurimusloo Gildi tegevusest avaldasime 24. juulil "Hulljulgus surus GILDi riskifondi käpuli". See artikkel oli ajendiks tervele hulgale edasistele artiklitele, mis tõid päevavalgele GILDis toimunu. GILDi juhtidele jäi kohati mulje, et Äripäev on alustanud nende vastast kampaaniat. Tegelikult oli arvukate artiklite põhjus selles, et mida rohkem me Gildi tegevust uurisime, seda rohkem tekkis küsimusi, millele GILD ise vastata ei soovinud. Lisaks muutusid ka jutukamaks GILDiga seotud investorid. GILDi tegemisi lahates oleme teinud koostööd uurivate ajakirjanikega Armeenias, Aserbaidžaanis ja Bulgaarias.
GILDi Armeenia investeeringutega seotud kahtlusi saab lugeda siit ja siit.
Nendest Eesti ettevõtjatest, kel õnnestus GILDilt raha saada, võib ülevaadet lugeda siit.
GILDi probleemidest Bulgaarias saab lugeda siit.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele