Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kevadel tee tõusule lahti
Analüütikud nimetavad kinnisvaraturgu "suureks loomaks". Võrreldes aktsiaturuga toimub kinnisvaraturul igasugune suunamuutus palju aeglasemalt, ent seda kindlamalt. Pole säärast närvilist tõmblemist nagu aktsiagraafikutelt välja paistab - kui on langus, siis ikka mitu aastat järgemööda, tõusuga on muidugi samad lood.
Üldine hinnang on, et kinnisvaraturg on aktsiaturust umbes pool aastat maas. Kuna börsil on positiivsed meeleolud juba aasta algusest, võib kinnisvaraturu põhjaks pidada 2009. aasta sügist.
Põhjadega on see paha lugu, et teada saab neist takkajärgi. Pole ju midagi imestada, kui turg kvartali jagu paigal püsib või isegi kerget tõusu näitab, ent selgub, et tegu oli siiski statistilise anomaaliaga. Tundub, et neljandas kvartalis jääb kinnisvaraturg positiivse poole peale, millest saab baas järgmise aasta tõusule.
Kõige tugevam vastuväide tõusule on, et aasta halvim aeg on jaanuar-veebruar. Eelmise aasta jaanuar oli kinnisvaraturu õudusunenägu: tehingute arv tõmbus enneolematult kokku ning hinnad langesid kolinal.
Pessimistid osutavad, et küttekulud viivad sundmüüki veel hulga kortereid ning maju. sundmüügid ning küttekulud on tugevad argumendid. Seetõttu ei saagi välistada, et jaanuaris-veebruaris näeme veel kord turgu miinusmärgiga.
Ent kevadeks oleme selle viimase kukkumise ületanud ning tee tõusule on lahti. Loomulikult ei prognoosi ma lähiaastateks mingit rallit, ent näen, et järgmiseks aastavahetuseks oleme praeguselt tasemelt kindlasti kõrgemal.
Kui palju, on äärmiselt keeruline öelda, ent julgen siiski välja pakkuda tõusuprotsendiks 15. Pean eelkõige silmas Tallinna korteriturgu, mis on ka kogu riigi kinnisvaraturu mootor.
Kindlasti jääb kinnisvaraturule linnalähedasi poolikuid arendusprojekte, millele ei leitagi ostjat ning mille saatuseks on lagunemine või lammutamine.
Ent kogu turuga võrreldes on need siiski marginaalsed ning suurt pilti palju ei mõjuta.
Kõige tugevam argument, miks ma usun kinnisvaraturu tõusu, on oodatav majandustõus alanud aasta lõpus ning sellega tihedalt seotud euro tulek 2011. aastal, mis tundub praeguse seisuga juba üsna kindel olevat. Samuti on tugevaks argumendiks pankade leebemaks muutunud laenupoliitika.
Võib-olla vähemoluline argument, mida siiski ei maksaks alahinnata, on välismaalaste taastuv ostuhuvi. Kuna turg on langenud 50-60 protsenti, meelitab see taas investoreid.