Üks küsimus: Kas euro päästab kinnisvaraturu?

Kinnisvaramulli lõhkemisega on paljudele turuosalistele, eriti neile, kes äririske valesti hindasid ja oma ahnust ei suutnud talitseda, muutunud euro võimalik saabumine aastal 2011 justkui päästerõngaks õõtsuval kinnisvaraturul.

Olukord kinnisvaraturul ei sõltu siiski käibeloleva raha nimetusest, vaid ikkagi Eesti majandusest tervikuna.

Põhjust, miks peaks euro saabumisel kinnisvarahinnad tõusma, ei ole. Praegu ja ka lähiperspektiivis valitseb meil rahvusvahelise konkurentsivõime taastamiseks deflatsiooniline majanduskeskkond, millele lisandub kasvav tööpuudus, erasektori kõrge laenukoormus ning madal tootlikkus.

Samas kaotaks euro saabumine devalveerimisriski, Eesti eristuks selgelt teistest Balti riikidest ja annaks naaberriikide välisinvestoritele kindlustunde. Praegu ei julge isegi meid hästi tundvad Soome investorid siseneda meie kinnisvaraturule, kuna kardavad devalveerimisega saabuvat kollapsit. Samuti ollakse ettevaatlikud suuremahuliste üürilepingute sõlmimisel.

Euro tulekul peaks laenuturg stabiliseeruma ja intressitase alanema. Tõenäoliselt langevad mõnevõrra pankade marginaalid, mis soodustaks laenamist ja tarbimist. Samas langeks euro tulek kokku Euribori tõusufaasiga.

Ei maksa arvata, et välisinvestorid tormavad euro saabumisel valimatult ostma kinnisvara Eestis. Hinnad kujunevad ikkagi nõudluse-pakkumise kaudu ning lähimal paaril aastal ületab nn keskmiste eluasemete osas pakkumine kindlasti nõudlust.

Kinnisvaraturg tervikuna ei pööra tõusule enne, kui on realiseeritud enamik halbade laenudega seotud kinnisvarast ning laenurahal ja sisenõudlusel baseerunud Eesti majandus muutunud ekspordipõhiseks ja tõusnud tootlikkus.