• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 20.01.10, 06:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksupoliitikas mänguruumi vähe

Majanduskriisist toibuma hakanud maailmas teravneb konkurents kapitalile, kuid maksupoliitika manööverdamisruumi pärsivad kriisi ajal paljudes riikides kiiresti kasvanud võlad.
Suurimad "maksulahingud" ei terenda siiski niivõrd riikidevahelises konkurentsis, kuivõrd ettevõtjate ja poliitikute vahel riikide sees, arvab PwC Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni maksuteenuste juht Steven Snaith.
Millised muutused terendavad kriisi järel Ida-Euroopa maksupoliitikas?
See piirkond vajab välisinvesteeringuid, kuid paljudel riikidel on suured defitsiidid. Siit dilemma - kui konkureerid kapitalile, vajad atraktiivset maksurežiimi. Defitsiidi rahastamiseks tuleb aga makse tõsta ja kulusid kärpida.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lisaks on suur vahe selles, mis on poliitiliselt rahvale enam vastuvõetav ja mida majandus vajab. Investoritele on parem kaudsete maksude tõstmine. Valijatele on atraktiivsem öelda, et paneme käibemaksu tõstmise asemel rikastele maksu otsa.
Siin tuleb valitsustel siiski ettevaatlik olla - välisfirmadel on riikide vahel valida, eriti ELis pole piiridel enam varasemat tähtsust.
Perspektiivis arvan, et maksumäärade tõstmise asemel püütakse vähendada erandeid. Maksustamise põhirõhk nihkub kaudsetele maksudele ning lisandub uusi makse eelkõige keskkonnaalalt. Ettevõtte tulumaksu langustrend peatub.
Mis saab ühtlasest maksumäärast?
Surve see progresseeruvaga asendada kasvab. Kui aga jõukate maksu järsult tõsta, riskib osa tulust põranda alla tagasi minna.
Eesti kaalub sotsiaalmaksu lae kehtestamist …
Seda on teinud paljud riigid. Kui ettevõtja vaatab, et lage pole, on see negatiivne signaal. Iseasi, kas jõukamast otsast saadud lisatulu on seda väärt - lõviosa maksust laekub ju 90% elanikkonnalt. Valijatelt teenid punkti, kuid välisfirma võib peakontori luua mõnda teise riiki.
Samuti võib erinevatest maksusoodustustest investorile olulisemgi olla see, kas maksureegleid on lihtne täita ning kuidas maksuamet ettevõtjaid kohtleb.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kas Ida- ja Lääne-Euroopa vahel on olulisi erinevusi?
Maksumäärade poolest jääb Ida-Euroopa atraktiivseks, sest ka Lääne-Euroopa tõstab makse. Suurbritannias tõuseb tulumaksu ülempiir 50%-le. Ja Lääne maksuametid on agressiivsemaks muutunud, et kõik maksud kätte saada. Samas Venemaa maksuamet on kriisi ajal käitunud vastupidiselt - ilmselt on valitsus enam mures töökohtade säilimise pärast ega soovi ettevõtetele lisaprobleeme.
Tööjõukulude poolest on Ida-Euroopa samuti jätkuvalt atraktiivne. Seda eelist ei võiks kõrgete tööjõumaksudega maha mängida.
Eesti usub, et on väikse defitsiidi tõttu heas seisus.
Surve makse tõsta on väiksem, oluline on luua jätkusuutlik maksusüsteem, mis säilitab riigi konkurentsivõime. Reinvesteeritud kasumi maksuvabastus ja lihtne maksusüsteem on investoritele jätkuvalt atraktiivsed. Maksumäärade poolest on Eesti aga 180 riigi võrdluses 131. kohal.
Kas kriisimeetmete järel võiksid riigid koordineerida ka maksupoliitikat?
Ei usu. Riigid, mis saavad maksude osas oma eelised ära kasutada, seda ka teevad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele