Tänane Rootsi päevaleht Svaneska Dagbladet kirjutab, kuidas Rootsi rahandusministeerium sai läinud nädalal üllatuskõne USAst, kus USA valitsuse kõrge ametnik tänas Rootsit kasuliku nõu eest.
„Ametnik tänas abi eest, mis on ju väga tore ja ka teenitud, kuna ELi eesistujana selgitas Rootsi intensiivselt Rootsi pankadele kehtestatud nn stabiilsusmaksu ideed,“ ütles lehele Rootsi rahandusminister Anders Borg.
Kõne toimus mõned tunnid enne seda, kui USA president Barack Obama andis teada pankadele uue maksu kehtestamisest, millest laekuvad summad peavad korvama finantssüsteemi stabiliseerimiseks tehtud kulud.
Rootsi rahandusminister ei taha USA valitsuse tagasisidest suurt numbrit teha, kuid on silmanähtavalt rahul, et USA valitsus on panganduskriisiga toimetulekul kasutanud mitmeid kogemusi Rootsi 90ndate aastate alguse panganduskriisist, kirjutab leht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Borgi sõnul on ta stabiliseerimisreservi loomiseks kehtestatud maksu arutanud korduvalt USA rahandusministri Timothy Geithneriga ning läkitanud talle Rootsi maksu kohta ka erinevaid materjale.
„Rootsi ja Ameerika lahenduses on palju sarnast. Põhiteema on, et pangad ja finantsasutused peavad riigiabi tagasi maksma, olgu siis otse või kaudselt,“ ütles Borg.
Nii Rootsi kui ka USA mudel lähtuvad sellest, et maks arvutatakse pankade kohustustelt.
Rootsis tuleb kõigil pankadel maksta maksu, mille suurus on 0,036% panga kohustustest. USAs maksavad maksu 50 suurimat panka ja maksumäära suurus on 0,15%.
Rootsi stabiliseerimisfondi on praegu kogunenud 29 miljardit Rootsi krooni, mis vastab 1%-le SKPst. Eesmärk on kasvatada fond 2,5%-le SKPst.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!