- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Berman (58) on oma meeskonnaga loonud BLRT Grupi näol võimsa tööstuskontserni. Kontserni varakusest annab tunnistust näiteks see, et BLRT Grupp on Riverito, NG Investeeringute, Tallink Grupi ja Playtechi kõrval ainus firma, mille 5% aktsiate omanik pääseb Eesti 500 rikkama inimese hulka.
BLRT Grupi juht Berman ja tema äripartnerid on aastakümneid töötanud Balti laevaremonditehases ning teinud head karjääri, tõustes näiteks treiali õpilasest omanike sekka.
Kuigi BLRT omanikud võiksid mõnusalt rantjee-elu elada, käivad nad iga päev tööl ning pole seni dividende kontsernist välja võtnud, vaid eelistanud teenitud kasumi edasi investeerida. Samuti pole BLRT Grupi omanikud paistnud silmaga sellega, et tegeleksid veel grupi kõrvalt muude ettevõtmistega.
Kui Eesti majandusest rääkides on ridamisi näiteid, kuidas Skandinaavia suured on siinsed erinevate tööstusharude lipulaevad üle võtnud, siis BLRT ja ka Tallink on olnud vastupidised näited.
2007. aastal otsustas BLRT osta 240 miljoni krooni eest Soome Turu laevaremonditehase. See oli tehing, millega Bermani sõnade kohaselt tõusis BLRT laevaehitajate kõrgliigasse. Näiteks veel neli aastat varem ei osanud ta sellise ostu peale mõeldagi ja rääkis, et võib-olla hakatakse soomlastega tegema koostööd.
BLRT Grupp on hoogsalt laienenud ka Leedus, kus kontsernil on omandanud paar tehast ning vahepeal räägiti, et BLRT kolibki oma tegevuse Leetu, sest seal on lihtsam palgata võõrtööjõudu.
Ukrainas sündinud Berman tuli pärast Kaliningradi tehnikainstituudi lõpetamist Balti laevaremonditehasesse vaneminsenerina tööle 1974. aastal. 1986. aastal sai temast tsehhijuhataja, siis edasi asedirektor ning alates 1990. aastast on BLRT Grupi peadirektor. Tema kohta on öeldud, et ta on kindla käega juht, keda austatakse ja kardetakse.
Berman ise on väitnud, et jutud tema autoritaarsest juhtimisstiilist ei pea paika, kuna ta ei suudaks ainuisikuliselt edukalt juhtida kümnete tütarfirmade tegevust. Kui nad ootaksid Bermani suuniseid ega otsustaks ise, siis jääks areng lihtsal toppama.
Balti laevaremonditehase omanikuks saamine kulges Bermanile tõrgetega. Tehase varade rendilepingu sõlmis juhtkond juba NSV Liidu ajal 1989. aastal. Kui Eestis algas riigifirmade erastamislaine, siis hakkas agentuur kahtlema rendilepingus kajastatud varade väärtuses ja seetõttu lükati erastamist edasi.
Lõpuks toimunud rendile antud remonditehase varade erastamiskonkursil jäi Berman oma meeskonnaga teiseks, pakkudes ettevõtte eest 35 miljonit krooni. Parema pakkumise tegid 1990ndate keskel erastamisfavoriitide sekka kuulunud Talinvestiga seotud ärimehed, kes pakkusid 51 miljonit krooni. See otsus vihastas Bermani, kes väitis, et erastamisagentuur tunnistas võitjaks avantüristid, mitte aga tootmisega kursis olevad inimesed.
Berman sai aga lõpuks oma tahtmise, sest Talinvestiga seotud seltskond ei suutnud sõlmida riigiga ostulepingut ning laevaremonditehase vara pandi 30 miljoni krooniga oksjonile, kus ainsana osalesidki praegused BLRT Grupi omanikud. Konkurendid peletas Berman eemale ähvardusega, et nõuab uuelt omanikult sisse tehasesse investeeritud 14 miljonit krooni.
Berman on plaaninud ka BLRT börsile viimist, aga kuna pankade laenukraanid on kontsernile olnud pidevalt avatud, siis on ta sellest sammust seni hoidunud, millest on kahju. Hea aga, et BLRT erastamisega omal ajal nii läks ja tollased tööstuse juhid said omanikeks. Vähemalt on Eestil nüüd üks suur tööstuskontsern, mis omas valdkonnas on tipptegija kogu Euroopas.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele