Solamerk OÜ omanik Margus Mironov märkis, et hädad külmunud torudega saavad alguse tavaliselt vundamendi juurest, kus torud on liiga madalale paigaldatud. "Enamasti on tegemist ehituslike vigadega, ent palju sõltub ka materjalist. Kaasaegsed torud on enamasti plastist ning need naljalt ei külmu," selgitas ta. Kõige riskantsem on torude kinnikülmumise seisukohast tema sõnul periood, kui sula- ja külmaperioodid vahelduvad.
Torustiku külmumise oht püsib ka külmalaine järel - torustiku pinnale tekib kondensaatvesi, mis soodustab torus oleva vee jahtumist. Külmumisele on altid ka veetorud, mis on peidetud kehvasti soojustatud seinte sisse, kusjuures neid on üsna raske sulatada. Kanalisatsioonitorud võivad külmuda ka siis, kui nad on vale kaldega.
Mironovi sõnul ei pruugi madalale paigutatud torudega alati probleeme tekkidagi. "Mõni toru on vaid 40 cm sügavusel, ent korralik soojustus ei lase sel külmuda," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Torude olukorrast aimu saamiseks võib tellida videouuringu, ent Mironovi arvates pole see mõistlik vanade, äravajunud malmtorude puhul, plastiktorude puhul näeb ummistuse paremini ära.
Vanade roostes torude soojustamine oleks raha raiskamine, mis soovitud efekti ei anna. Majaomanikel soovitab Mironov külmumise vältimiseks vesi tilkuma jätta. "Kalliks ta läheb, aga kulukam on hakata kevadel kõike lahti kaevama," ütles ta.
Tameno OÜ juht Tauno Tamman rääkis samuti, et torustike külmumise ja lõhkemise probleemid algavad valest ehituses ja vähesest vee tarbimisest. "Sageli tuuakse veetoru liiga vundamendi lähedalt sisse, mis on peamine külmumise põhjus, kuna betoon installeerib endasse külma," märkis ta.
"Kui lähtuda füüsikaseadustest, siis iga detail võtab ruumi temperatuuri ja kui vesi seisab, siis ta külmub ka soojustuse all ära, kui pole sisse pandud küttekaablit," lisas ta. Tammani sõnul ei anna vill sooja, vaid pigem takistab selle liikumist.
Ideaalseks ehitusviisiks peab ta nii toru ümbritseva soojustuse kui ka küttekaabli paigaldamist.
Tamman ütles, et nõudlus torutööde järele on seoses külma talvega tublisti kasvanud, ent hoiatas n-ö mustade tööliste eest. "Kui klient võtab endale selle riski, et oma töödele garantiid ei saa, siis on see muidugi tema enda asi. Kahtlaste töömeeste järel olen pidanud päris palju töid ümber tegema," sõnas ta.
Pikksilm Haldus OÜ juhatuse liige Marti Nurmine hoiatas samuti isehakanud teenusepakkujate eest. "Eks avariiolukorras otsitakse ikka kõige kiiremat lahendust ja tellitakse töid sealt, kust abi kõige kiiremini loota. Aga soovitan inimestel sõlmida avariivalvelepingu, mis annab kliendile probleemi lahendamisel prioriteetsuse ja kiire reageerimise," õpetas ta.
Ekspertiisibüroo OÜ juhatuse esimees Teet Sepaste rääkis, et veetorude külmumist võib põhjustada ka sisekliimaga manipuleerimine. "Inimesed ei arvesta, et kõik kontrollitava sisekliimaga hooned ehitatakse arvestusega, et sisekonstruktsioonide temperatuur on 20 kraadi +/-2 kraadi - nii suvel kui ka talvel. Kui minnakse kodust ära, näiteks talvepuhkusele, ja lastakse temperatuur alla, siis külmumispunkt välispiirde sees liigub sissepoole," selgitas ta.
Hetkel kuum
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arvestada tuleb ka, et kui väljas läheb järsult külmaks, ei jõua küttesüsteem väga kiirelt reageerida. Köögikraanikausid paigaldatakse tavaliselt akende alla, mis tähendab, et veetorud asuvad välisseinas ning kui tsirkulatsiooni ei ole, külmub vesi päris kiiresti ära. "Uued torustikud on valdavalt ehitatud plastist, mida on raske sulatada - mõistlik oleks paigaldada küttekaablid," märkis Sepaste.
Seda, et torustikku ehitada ei osata, Sepaste ei arva. Kanalisatsioonitorude sügavus määratakse süsteemi ja piirkonna järgi.
"Soojustuseta kanalisatsioonitorude paigaldamissügavus Tallinnas on 110 cm ja veetorustikel mitte kõrgemal kui 70 cm. Võib ka kõrgemale panna, aga siis tuleb torusid korralikult soojustada," rääkis ta.
Sepaste praktikas on ette tulnud ka tiražeeritud vigu, mis tulenesid projektist. "Pööningut ei ehitatud täismahus välja, osa oli kütmata katusealune, mille ühest lõigust viidi läbi piisavalt isoleerimata veetorud. Loomulikult põhjustas see külmade saabudes elanikele veeprobleeme."
Suvilates või hoonetes, mida pikka aega ei kasutata, soovitas Sepaste süsteemid talveks veest tühjaks lasta ja ka näiteks kastmiskraanid üle vaadata. "Maja nõuab regulaarset hoolitsemist, kui praegu midagi juhtub, ei jäägi muud üle, kui toruabi järjekorras oodata," lisas Sepaste.
Autor: Tea Taruste