- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,05%40 063,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,05%40 063,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maailma võlasõja võidab Aasia
Pole vist kellelegi enam üllatus, et mõningate valitsuste kasvavad võlad on muutunud Euroopa üheks viimase aja olulisemaks mureks. Finantskitsikuses vaevleb ka USA. End täislaenanud lääne riikidele vastukaaluks on Aasia riigid ja nende majandused aga üldplaanis endiselt üsna kindlad. See on taas üks märk majandusjõu nihkumisest itta.
Samal ajal, kui maailm loodab Kreeka päästmisele ja on selge, et juba praegu pingelises finantsseisus USA ei saa igavesti eelarve puudujääkide rekordeid püstitada, on Hiina oma niigi väikest välisvõlga veelgi vähendanud, kirjutas The New York Times.
Muidugi ei saa kõik Aasia riigid kriisikindlusega hoobelda - näiteks Malaisia ja Kambodža majandused on hullemast küll pääsenud, kuid surutise tõttu siiski kokku tõmbunud. Aasia esimese tööstusliku riigi Jaapani majandus on samuti kriisis korralikult räsida saanud. Tänu Aasia 1997. aasta finantskriisile on aga paljud sealsed riigid viimase dekaadi jooksul lääne riikidest laenamisse ja kulutamisse siiski ettevaatlikumalt suhtunud. Viimased pidasid headel aegadel õigeks laenupidu pidada, jätkates seda aga majanduste toetamiseks ka kriisi ajal.
Paljud ökonomistid on arvamusel, et majandussurutiste ajal on suuremad kulutused, kasvavad defitsiidid ja laenukoormad õigustatud. Teisalt ollakse aga mures Euroopa ja USA mammutvõla pikaajalise efekti pärast. Paljud ökonomistid on arvamusel, et mida kauem lääne riigid ülekulutamist harrastavad, seda kiirem ja kõrgem on Aasia lend.
Kuigi ka Aasia börsid on viimastel nädalatel tubli surve all olnud, ei näe analüütikud ühelgi sealsel riigil selgeid sarnasusi Kreekaga. Investorid ei pea eriti tõenäoliseks ka suurtes võlgades India ja Jaapani kokkukukkumist.
India valitsuse võlg on küll pea 80% sisemajanduse kogutoodangust, kuid rohkem kui 90% sellest ollakse võlgu India enda kodanikele. Suur osa ülejäänust võlgnetakse aga asutustele, nagu Maailmapank, kes tõenäoliselt kiireid tagasimakseid nõudma ei hakka.
Standard & Poor'si Singapuris töötav välisvõla analüütik Kim Eng Tani sõnul on India ja Jaapani maksejõuetus ebatõenäoline, sest tänu suurtele siseriiklikele säästudele on nende võlg sisuliselt riigi siseselt finantseeritud.
"Kui võlakirju enda kodanikele müüa ja teha seda oma enda valuutas, ei ole riigil ka erilist probleemi," märkis ka Lõuna-Korea suure finantsteenuste ettevõtte Mirae Asseti strateeg Ajay Kapur.
Hoolimata maailma majandusraskustest on Hiina oma väikest välisvõlga maksmistähtaja lähenemise tõttu veidi vähendanud - sellist luksust võib enam kui kahe triljoni dollari suuruse välisreserviga riik endale lubada. Kuigi Hiina riigi eelarve oli eelmise aasta esimesel üheteistkümnel kuul ülejäägis, prognoosivad lääne ökonomistid kogu aastaks siiski kerget defitsiiti, kuna just detsembris algab tavaliselt raha tagasimaksmise vältimiseks riiklike asutuste kulutamisralli. See pole aga siiski võrreldav USA laristamise ja tohutus puudujäägis oleva eelarvega.
Osal väiksematel Aasia riikidel on viimasel aastal olnud küll raskusi, kuid need on seotud pigem poliitiliste pingetega kui majandusprobleemidega. Nii nagu Kreeka, on ka Pakistan ja Sri Lanka mitme aasta vältel toetunud välisvõlgadele. See poliitka sai tagasilöögi aga 2008. aasta lõpus, kuna mõlema riigi võitlused mässulistega hakkas välislaenajaid eemale peletama. Seejärel tõttas appi IMF, mis on praeguseks olukorra ka maha rahustanud. Kuigi eelmisel aastal alandati rahutuste tõttu ka Tai ja Fidži saarte võlakirjade reitinguid, ei ole kumbki neist IMFi abi veel palunud.
Kõige valusamaid hoope on globaalne finantskriis andnud aga Mongooliale, sest vase hindade järsk langus sundis sealset valitsust IMFilt eelmise aasta märtsis laenama 224 miljonit dollarit.
Kuigi õitsele puhkenud välisvõlakriis näib Aasias üldiselt kaugena, peaksid investorid ja poliitikud mures olema muude suurte defitsiitidega seotud probleemide pärast. Nii võivad India eelarve puudujäägid (eelmisel aastal 8% SKTst) viia raskemini kättesaadavate ja kallimate laenudeni. India poliitikud on lubanud küll valitsusele kuuluvate ettevõtete osaluste müügi ja kütuste ning väetiste toetuste alandamisega eelarve puudujääki vähendada, kuid pole seda seni riiklike poliitiliste pingete tõttu teha suutnud. Teatavasti pole probleemivaba ka Hiina siseelu, mis ka sealse fiskaalpoliitka keerulisemaks muudab.
Lõpuks ei ole Aasia võlamured aga siiski niivõrd sügavad ja põletavad kui aina suureneva võlakoormaga Euroopas ja USAs.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele