Kendra: arvelduskrediit on tavaline

Kuna Tallinna kulud ületasid jaanuaris tulusid ligi 90 miljoni krooniga ning vabad vahendid olid otsa lõppenud, võttis linn 130 miljonit arvelduskrediiti.

„Kindlasti ei ole põhjust ühe kuu põhjal rääkida lisaeelarve koostamise vajadusest,“ ütles linna finantsdirektor Kendra. „Ootame ära esimese kvartali lõpu, siis on pilt selgem ja on võimalik prognoose täpsustada.“

„Arvelduskrediiti on kasutatud ka eelnevatel aastatel, tegemist on tavapärase tegevusega rahavoogude juhtimisel,“ kinnitas Kendra.

Tema sõnul on Tallinnale omane, et aasta alguse väljamaksed ületavad sama perioodi laekumisi. Üheks põhjuseks on ka asjaolu, et jaanuaris ja veebruaris maksab linn eelmisest aastast üle tulnud kulutusi, samas on laekumiste mõttes aasta alguskuud teistest tagasihoidlikumad, selgitas Kendra. "Näiteks alles märtsikuus laekub linnale esimene suurem osa maamaksust," lisas ta.

Tallinna 2010. aasta eelarve järgi on linnavalitsusel volitus võtta aasta kestel kassalaenu 300 miljoni krooni suuruse suurima lubatud jäägiga. Selle alusel on sõlmitud arvelduskrediiti leping summale 250 miljonit krooni, edastas Raepress.

Kendra sõnul võib aasta alguskuude laekumistest suuremate väljamaksete üheks põhjuseks võib pidada ka erakordselt külma ja lumerohke talvega kaasnenud linna asutuste küttekulude kasvu, mis on mullusest ligi 13 protsenti suuremad, ning ka vajadust teha suuremaid kulutusi lume äraveoks.