• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,09%39 727,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,09%39 727,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • 15.02.10, 14:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kendra: arvelduskrediit on tavaline

Tallinna linna finantsteenistuse kinnitusel ei ole ajuti laekumistest suuremate väljamaksete katmiseks arvelduskrediidi kasutamises midagi erakordset.
Kuna Tallinna kulud ületasid jaanuaris tulusid ligi 90 miljoni krooniga ning vabad vahendid olid otsa lõppenud, võttis linn 130 miljonit arvelduskrediiti.
„Kindlasti ei ole põhjust ühe kuu põhjal rääkida lisaeelarve koostamise vajadusest,“ ütles linna finantsdirektor Kendra. „Ootame ära esimese kvartali lõpu, siis on pilt selgem ja on võimalik prognoose täpsustada.“
„Arvelduskrediiti on kasutatud ka eelnevatel aastatel, tegemist on tavapärase tegevusega rahavoogude juhtimisel,“ kinnitas Kendra.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tema sõnul on Tallinnale omane, et aasta alguse väljamaksed ületavad sama perioodi laekumisi. Üheks põhjuseks on ka asjaolu, et jaanuaris ja veebruaris maksab linn eelmisest aastast üle tulnud kulutusi, samas on laekumiste mõttes aasta alguskuud teistest tagasihoidlikumad, selgitas Kendra. "Näiteks alles märtsikuus laekub linnale esimene suurem osa maamaksust," lisas ta.
Tallinna 2010. aasta eelarve järgi on linnavalitsusel volitus võtta aasta kestel kassalaenu 300 miljoni krooni suuruse suurima lubatud jäägiga. Selle alusel on sõlmitud arvelduskrediiti leping summale 250 miljonit krooni, edastas Raepress.
Kendra sõnul võib aasta alguskuude laekumistest suuremate väljamaksete üheks põhjuseks võib pidada ka erakordselt külma ja lumerohke talvega kaasnenud linna asutuste küttekulude kasvu, mis on mullusest ligi 13 protsenti suuremad, ning ka vajadust teha suuremaid kulutusi lume äraveoks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele