Piinlik juba, võtke seadus vastu!

Eelmisel kolmapäeval katkestas riigikogu 2007. aastast (sic!) menetluses oleva investorite võrdset kohtlemist tagama hakkava tulumaksuseaduse muutmise seaduse teise lugemise, et anda huvigruppidele veel kord täiendav võimalus ettepanekuid teha.

Äripäeva meelest tuleks selle investoreid võrdsustava seaduseelnõuga viivitamatult edasi minna, et see saaks juba tuleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakata.

Kaua võib? Äripäev on seda trummi tagunud juba pea viis aastat - 2005. aasta 18. novembril tegime oma juhtkirjas ettepaneku hakata ka eraisikute puhul rakendama ettevõtetele kehtivat põhimõtet, mille kohaselt on investeeringud tulumaksuvabad. Aastal 2007 saimegi lõpuks kirjutada: "Lõpuks ometi võivad väikeinvestorid rõõmust kukerpalle visata - investeeringutelt saadud tulu võib peagi riigile maksu maksmata jälle teenima panna. Uus seadus jõustub arvatavasti 2009. aasta esimesel jaanuaril, aga võimalik, et isegi juba aasta varem." (Äripäev 06.07.2007) Nii siiski ei läinud, saabusid esimesed majanduslanguse märgid ning 2008. aasta juunis pidime teatama: "Pea 100 000 Eesti väikeinvestori kauaoodatud investeeringute tulumaksuvabastus lükkub suure tõenäosusega järgmise aasta algusest teadmata tulevikku." Ometigi näitasid kõik tollased arvutused, et selle seaduse mõju riigieelarvele oleks olnud tühine, vaid 0,1%.

Nüüd on siis eelnõult taas tolm klopitud ning see Toompea hämaratest koridoridest huvigruppide suunas liikvele lastud. Tahame rõhutada, et see seadus võiks lõpuks ometi võrdsustada eraisikust investorid juriidilisest isikutest investoritega. Kinnis- ja vallasvara ostmisel-müümisel on nad ju suhteliselt võrdsetel positsioonidel, miks väärtpaberitega teisiti peaks olema? Sellest lihtsast põhimõttest võikski lähtuda.

Või nagu on öelnud maksumaksjate liidu juhatuse esimees Lasse Lehis: "Tuleb meeles pidada lihtsat reeglit - seadusemuudatus on mõeldud väikeinvestoreile. Suured tegijad ja professionaalsed investorid ajavad oma asju nagunii juba ammu juriidiliste isikute kaudu ja jäävad seda tegema ka tulevikus. Seega on uutel reeglitel mõtet vaid siis, kui need on piisavalt lihtsad. Kui algaja investor näeb mitme lehekülje pikkust tingimuste loetelu, mida ta peab täitma nii väärtpabereid ostes kui ka müües, läheb tal igasugune investeerimise isu kiiresti üle ja ta piirdub pangahoiusega või asutab äriühingu."

Eelnõu ongi aastate jooksul kõvasti paremaks muutunud, mitmedki Lehise viidatud vead on parandatud. Loomulikult on ühel väikeinvestoril investeerimisotsuseid teha raske, piltlikult öeldes peaks tal aktsiaid ostes-müües pidevalt käsiraamat ees olema, et vaadata, milliseid tehinguid ja millise riigi aktsiatega ta teha tohib ja milliseid mitte, kuid kui seadus endale üksipulgi selgeks teha, peaks need karid ületatavad olema.

Võtaks selle seaduse lõpuks vastu?

Autor: ÄP