Tõnis Oja • 25. veebruar 2010 kell 21:00

Tallinna Vesi võib maksta hiigeldividende

Täna on see päev, kui kõik Tallinna börsil noteeritud ettevõtted peaksid eelmise kvartali esialgsed tulemused avaldanud olema ning selgeks saab ka pilt kogu eelmise aasta kohta.

Kuna meie börsiettevõtetel dividendipoliitika puudub, jääb paljudele igakevadiseks äraarvamismänguks, missugused ettevõtted aktsionäridele omanikutulu maksavad ja kui suur on välja makstavate dividendide suurus.

Tallinna börsil on noteeritud 15 ettevõtet ning aasta tagasi maksid neist 2008. aasta majandustulemuste eest dividende kuus.

Ilmselt kõige kindlam dividendimaksja on ka sel aastal autode turvaseadmete tootja Norma, kes on viimasel seitsmel aastal maksnud omanikutulu viis krooni aktsia kohta. Kuna Normal on bilansis väga palju raha (eelmise aasta lõpu seisuga 604 miljonit krooni ehk 45,8 kooni aktsia kohta), on kahel varasemal aastal suuremad väikeinvestorid, st kodu- ja välismaised fondid üritanud Normale mõju avaldada ning nõudnud suuremaid ning kaks aastat tagasi koguni erakorralisi dividende. Kuid ettevõte (õigemini suuromanik Autoliv) on nõudmistele reageerinud kurtide kõrvadega.

On vägagi tõenäoline, et ka sel aastal maksab Norma aktsionäridele dividende samuti viis krooni aktsia kohta.

Väga stabiilne dividendide maksja on Harju Elekter. Tegemist on ainsa ettevõttega Tallinna börsil, kes on omanikutulu maksnud kogu börsiajaloo jooksul ehk vähemalt aastast 1997. Aasta tagasi maksis ettevõte dividende üks kroon aktsia kohta ning usun, et selles suurusjärgus saavad ettevõtte aktsionärid omanikutulu ka sel aastal.

Keerulisem on ennustada, kas ja kui palju maksavad dividende ehituskontsernid Nordecon International ja Merko Ehitus ning jaekaubanduskontsern Tallinna Kaubamaja.

Usun, et Tallinna Kaubamaja peab seoses Lätist tagasitõmbumisega tegema suuri mahakandmisi ning sel aastal dividende ei maksa. Aga eks see sõltub paljuski suuromanike tahtest ja vajadustest nagu Nordecomi ja Merkogi puhulgi.

Eesti börsettevõtete häda on liiga suur sõltuvus suur- ehk tuumikomanikest ning teinekord sõltub dividendide väljamaksmine mitte ettevõtete reaalsetest tulemustest vaid suuromaniku vajadusest. Nii maksis Tallinna Kaubamaja 2001. aastal dividende 10 krooni aktsia kohta, samal ajal kui kasumit teeniti 5,27 krooni aktsiast. Aasta varem oli kasum 8,9 krooni aktsia, aga dividende maksti 1,5 krooni väärtpaberi kohta.

Hiigeldividendide väljamaksmise ilmselge põhjus oli Tallinna Kaubamaja suuromanike osalemine toonase Eesti Raudtee erastamisel.

Minu arvates on selle kevade kõige intrigeerivam küsimus, kui palju maksab aktsionäridele dividende Tallinna Vesi. Minu oletus on, et väga palju.

Tallinna Vee suurim omanik on Briti vee-ettevõte United Utilities, kellele kuulub 35,30 protsenti ettevõtte aktsiatest. Tegemist on kõige vähem kontsentreeritud suuromanikuga ettevõttega Tallinna börsil, sest üle kolmandiku aktsiaid (täpsemalt 34,69%) on ka Tallinna linnal.

Kuna pealinna eelarve on väga pingeline, siis olen ma üsna veendunud, et Tallinn üritab Tallinna Veest välja pressida nii palju dividende kui vähegi võimalik. Eelmise aasta lõpu seisuga on ettevõtte bilansis jaotamata kasumit 784 miljonit krooni ehk 39,21 krooni aktsia kohta. Seega ma ei imesta, kui Tallinna Vesi maksab eelmise aasta majandustulemuste eest dividende 30 krooni aktsia kohta või rohkemgi. Linnavalitsusele on ju head eeskuju andnud riik, kes on tühjaks imenud nii Eesti Telekomi kui ka Eesti Energia.

Ehkki linnajuhid üritavad näidata oma mõjujõudu Tallinna Vee suhtes pea olematuna, on see tegelikult üsna märkimisväärne. Ettevõtte nõukogu üheksast liikmest esindavad neli Briti vee-ettevõtet, kolm Tallinna linna ning kaks on sõltumatud liikmed. Pealegi tegutseb Tallinna peamiselt linna territooriumil, ning linnal on ettevõtte käekäigu mõjutamiseks üsna palju võimalusi.

Meenutame, et riigi osalus Eesti Telekomis oli vaid veidi üle veerandi.

Hetkel kuum