Siim Sultson • 26. aprill 2010
Jaga lugu:

Juhuslik valgustus viib lao tulu alla

"Ärge soojustuselt kokku hoidke. Mida suurem on ladu, seda kiiremini teenite soojustuskulud tagasi," selgitas ASi Via 3L lao juhataja Elmer Maas. Firma ladu kerkis aastal 2006 ja sisse koliti samal sügisel, novembris.

Tiheda koostöö tulemusel lao projekteerija Conviso OÜ ja ehitusfirmaga YIT Ehitus AS saavutati tulemuseks firma jaoks täpselt vajalik ladu. Lao lahenduse juures mõeldi läbi sissesõidud, valgustus, küte, ventilatsioon, soojustus. Selle tulemusel hakatakse laos kütma alles siis, kui õues on temperatuur alla nulli. Seni lahendatakse ruumi kliima ventilatsiooniga.

Lisaks aitab laos temperatuuri hoida ka hea täituvus. "Kui ladu on täis, siis kaup akumuleerib samuti sooja," viitas Maas tühja lao paratamatult suuremale energiakulule.

Infotark ASi juhatuse esimees Jüri Ross tõdes, et kitsamatel aegadel on lao energiasäästule mõeldud enam. "Laseme vabadel päevadel ja öösiti laos temperatuuri alla. Ruumides, kus ei töötata, lülitame elektri välja - seal, kus töötajaid pole, seal pole ka valgust," selgitas ta.

Üldise kokkuhoiu nimel loobuti 12 meetri kõrgusel lae all asuvate ülikulukate prožektorite kasutamisest. "Oleme kasutanud vaid tõstukiprožektoreid - need ajavad asja ära,""muheles Ross.

Erinevalt firma vanemast, üheksa-aastasest laoosast, on uuemas käigus kiirväravad. "Tõmbad nöörist ja väravad lendavad üles, see on hea siis, kui kaupa tuuakse 150m2 laadimisalasse," seletas Ross.

Tema kinnitusel on tänu kiirväravatele uue laoosa energiakulu ligi 20% väiksem kui vanal.

"Kuid me ei ole nii tublid kui Via 3L ladu," lisas ta. Siiski kasutatakse ka siin nii palju kui annab ventilatsiooni abil sooja õhu tagastust, lisaks just uuemas laoosas pandi rõhku laesoojustusele. Samas laojuht nentis, et ka vanasse laoosasse oleks niisamuti vaja kiirväravaid.

"Lao põhikubatuur ei tohi avaneda otse õue. Näiteks uues on see asi meil lahendatud, vanas veel pole. Väldi klaasseinu, kuid loomulik valgus peab olema. Loomulik valgus peab langema piki riiulivahesid, katuseaknad olgu riiulivahede kohal," andis Ross nõu.

Rossi seletusel oli nende 12 meetri kõrguse ja 11 000 m2 lao energiakulu jaanuaris 300 000 krooni, suvekuudel jääb see 100 000 krooni kanti. "See on talutav. Igatahes on efekt parem, kui eramus."

Logistika Plussi tegevjuhi Toomas Orutari seletusel on nende ladudes energia säästuks kasutusel aegreleelülitid, veksellülitid, liikumisanduriga lambid. Samuti 2006. aastal valminud laohoones on välditud laopõhikubatuuri avanemist otse õue. Käigus on ka rullikutel kiirväravad.

Et lao sissesõidud avanevad vaid ühele küljele, jääb ära ka tõmbetuule oht. Logistika Plussi ladu on 9,3 meetrit kõrge ja 15 000 m2 suur. Elektrienergia kulu kuus on Orutari kinnitusel keskmiselt 30 000 - 50 000 krooni . "Jah, eks enim läheb energiat valgustitele, tõstukite laadimisele kulub aga elektrit alati ühepalju," seletas ta.

Orutari sõnul hakatakse ladu kütma alles siis, kui õues on temperatuur miinuses, seni saab hakkama ventilatsiooniga. "Temperatuur püsib ühtlaselt 15-17 kraadi, suvel ei jahuta," sõnas Orutar, kelle juhitavas laos hoitakse kaupa toiduainetest kuni elektroonikani, küll aga puudub külmladu.

Laomaailma tegevjuht Tarmo Tuisk sõnas, et firma küttekulud gaasiga kütmisel olid sel talvel ligi kolm korda väiksemad võrreldes varasematega. "Ladu ja tõstukite töökoda, mis on 4/5 maja kubatuurist ja kus on võimsad kalorifeerid, allutasime tsüklilisele küttesüsteemile: õhtul kella neljast küte miinimumi peale, see on siis kolm kuni viis kraadi, ning hommikul enne riietumist jälle 15-18 kraadi peale. Kuna nädalas on 168 tundi, neist alla veerandi - 40 tundi - töötunnid, siis sellise režiimi rakendamisega kaasnev kokkuhoid üllatas ennastki," kirjeldas energiasäästu Tuisk.

Ehkki lao uksed erinevates seintes toovad tõmbetuule, pidas Tuisk siiski olulisemaks logistilisest lahendusest tulenevat uste paigutust.

"Tõmbetuulega tuleb võidelda teisi vahendeid kasutades - kas siis saab reguleerida ajaliselt - samaaegset avatust vältides."

Tuisu seletusel aitavad tõmbetuule vastu näiteks PVC ribakardinad. Laotehnikat müüv Laomaailm müüski lõppenud käredal talvel neid rekordilise koguse. On ju see lahendus lihtne ja odav ladudes, kus uksed peavad olema eri seintes.

Kui ladu ei pea olema soe, vaid oluline on kindel niiskustase, siis üks variant uue lao püstitajale on PVC-ladu.

Tegemist on kolme-nelja kuuga püstitatava mobiilse laoga. Ühtpidi meenutab see nõukogudeaegset kilehalli. Teisalt on selline kütteta ladu selle turustaja Laomaailma lubadusel kindla niiskusrežiimiga. Samuti pidavat selle seinad laskma loomulikku valgust läbi. Et ladu on teisaldatav, pidavat seda käsitatama vallasvarana. Nii et, laohuvilised, see on üks tagavaravariant.

Ühest retsepti säästliku lao ehitamiseks ei ole. Nende ladude ehitamisel, kus olen osalenud, pole seni probleeme olnud.

Energiasäästlik ladu eeldab läbimõeldud projekti ja see aitab tagada edu. Näiteks on oluline tagada seintes õhu liikumatus, et lao seest ei pääseks seina sisse niiskus ja väljast vesi. Soojustus ning tuuletõke olgu seintes pidevad, sest külm ei tule sisse mitte soojustuse kaudu, vaid soojustuse kõrval olevast august.

Enne seinte soojustuse ja muude materjalide maksumuse arvestamist tuleb tellijal koos projekteerijaga detailideni oma soovid ning tulevase lao eripärad läbi arutada nii projekteerimise, ehitamise kui ka hoone vastuvõtmise staadiumis. See puudutab nii ventilatsiooni, soojustust seintes, lagedes kui ka laohoone paiknemist krundil, samuti laohoone enda ja laohoone sissesõitude vahelist asetust.

Oluline on vältida laos tuuletõmmet: kui see on, siis muutub kogu jutt soojustamisest ja materjalide valikust ning kulude arvestamisest mõttetuks. Kui sissepääasud on vastastikku ja tekib tuuletõmbuse oht, tuleb kasutada tambureid.

Samuti ei tasu tahta 12m kõrgusele laole täiskõrgeid uksi, sest siis on soojakaod väga suured. Näiteks nõukogudeaegsetel ladudel on seinasoojustus vilets, kuid optimaalse kõrgusega ustega hoitakse soojakadusid tagasi.

Seega saab korraliku energiasäästliku lao, kui see tehakse koos projekteerija ja ehtiajaga otsast lõpuni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum