Siim Kallas: Kreeka kriis hirmutab

Intervjuu Euroopa Komisjoni transpordivoliniku, kunagise Eesti Panga juhi Siim Kallasega.

Mis tundega võtate teadmiseks Euroopa Komisjoni hinnangu, et Eesti on euroala liikmete hulka oodatud?

Eks ma teadsin neid kaalutlusi ette. Lõpptulemuses, komisjoni arvamuses, polnud palju kahtlusi. Eks ta on ühe ajastu lõpp ja teise algus. Selles mõttes on Eesti kroon oma ülesannet hästi täitnud. See on punkt, kust vaadata tagasi. Tundub, et 1992. aastal tegime õige otsuse. See süsteem on pidanud vastu igasugustele raputustele, spekulatiivsetele üritustele ja kuulujuttudele. Kroon on olnud turvaline ruum, kus toimetada.

Rahasüsteem saab kasvu stimuleerida, kui ta on kindel – vahetuskurss välisrahadega on stabiilne ja sisemaiselt hinnad on stabiilsed. Hinnad eurotsoonis on olnud pikalt uskumatult stabiilsed. Vahetuskurss pole ka hüpanud. Ja euro jääb ikka alles. Eurotsooni kriitika on olnud algusest peale, et Euroopa Liidul pole mehhanismi, et tasakaalustada asümmeetrilisi šokke. Põhimõtteliselt selline mehhanism nüüd pühapäeval loodi.

Kas euro on jätkuvalt usaldusväärne ja tugev raha?

No ikka on. Ikka on. Mis peaks olema see, mis teda siis mitte usaldusväärseks teeb? Kui veel mõned riigid muutuvad maksujõuetuks, on see muidugi probleem. Aga seegi on probleem pigem riikidele, mitte eurole, kui teised ei suuda neid enam toetada.

Halvemal juhul jäävad tugevad riigid kokku ikka eurot hooldama. Saksamaa ei lähe minema – siis tuleks küll oma raha peale tagasi minna. Rahapoliitikas on euro väga Saksa mudeli peale üles ehitatud ja praegu on ikka kõik riigid pühendunud euro hoidmisele – Portugal ja Hispaania on tulnud välja uute säästukavadega.

Kas euroala laienemine võib nüüd pidurduda – Läti peaminister on avaldanud muret?

Ei keegi teine ei võta hoogu maha kui nad ise ei võta. Eesti näide, vastupidi, peaks innustama Läti-suguseid riike, et see on võimalik. Kui – otsust Eesti kohta ju veel pole –  aga kui see tehakse, on see selge sõnum, et ei mingeid poliitilisi kaalutlusi. Oled tubli, täidad kriteeriumid – oled liige.

Kas näete ohtu, et tuleb mingi tõrge?

No ega ma ikka ei näe. Süsteem on üles ehitatud niisugustel põhimõtetel, kus poliitiline sekkumine süsteemi toimimisse on väga raske.

Euroopa Keskpanga raport oli kriitiline Eesti inflatsiooni osas…

Ja see on ju tõsi, et niisuguse asjaga tuleb edasi tegeleda. Keskpangal on õigus. Inflatsiooniga tegelemist ei tohi alahinnata.

Kas Eestile ei käi rahaliidu liikmeks olek üle jõu – ees terendavad suured abipaketid?

See on nüüd midagi uut põhimõtteliselt. Seda varem ei olnud. Teisest küljest – Eesti ju aitab Lätit nagunii, sõpru tuleb hädas aidata. See suur abipakett, milles kokku lepiti, on põhimõtteliselt laenude garantiid. Kelleltki ei nõuta eelarvest mingeid tohutuid makseid.

Samas on see stabiliseerimispuhver, mis euroliidus seni puudus. Nüüd on see loodud, kuid see ei saa tekkida vaakumist ega üksi Saksa eelarvest.

Eesti läheb rahaliitu nagu distsipliini etalon – kuivõrd on säästukuuriks valmis ülejäänud Euroopa?

See on keeruline. Samas vaadake, millised tohutud summad lähevad mõnes riigis üksi laenuintresside maksmiseks. Mina olen alati olnud väga jäigalt sellel seisukohal, et riigi võlg tuleb hoida nii madalal kui võimalik. See pole seotud euroga, vaid aruka majanduspoliitikaga – laenuleib ja laastutuli, see ei kesta kaua. See on Eesti vanasõna.