- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siim Kallas: Kreeka kriis hirmutab
Intervjuu Euroopa Komisjoni transpordivoliniku, kunagise Eesti Panga juhi Siim Kallasega.
Mis tundega võtate teadmiseks Euroopa Komisjoni hinnangu, et Eesti on euroala liikmete hulka oodatud?
Eks ma teadsin neid kaalutlusi ette. Lõpptulemuses, komisjoni arvamuses, polnud palju kahtlusi. Eks ta on ühe ajastu lõpp ja teise algus. Selles mõttes on Eesti kroon oma ülesannet hästi täitnud. See on punkt, kust vaadata tagasi. Tundub, et 1992. aastal tegime õige otsuse. See süsteem on pidanud vastu igasugustele raputustele, spekulatiivsetele üritustele ja kuulujuttudele. Kroon on olnud turvaline ruum, kus toimetada.
Kas annate krooni käest kerge südamega, arvestades euro praegust eksistentsiaalset kriisi?
(Muheleb ja vaikib pikalt.) Ei oska öelda. Ühest küljest kerge südamega, sest kroon on oma rolli täitnud ja teeninud kauemgi, kui me ootasime. Teisest küljest on muidugi teatud nostalgia ja kahjutunne ka. Mõne raha peal on veel minu allkirigi. Teatud kahjutunne on, ilusad rahad on.
Samas - ega majanduspoliitikas ei saa vaadata asju nii, et täna teeme üht ja homme teist, et nüüd peaks ootama. Milleks me siis euroga ühineme. Selleks, et mitte olla üksi, et olla alal, kus oled suuremas majandusüksuses sees ja saad selles suhteliselt turvalises raamistikus majanduses toimetada. Ja et saaks ise ka rahapoliitika üle otsustada.
Küsisin ükskord Hollandi keskpanga toonaselt presidendilt Wim Duisenbergilt, et kuidas Hollandis vaadatakse iseseisvast valuutast loobumisele. Ta vastas, et Euroopas ei ole iseseisvat valuutat peale ühe ja see on Saksa mark. Meil on 10 minutit aega reageerida Saksa Bundesbanki otsusele. Kui loome ühisraha, oleme osa otsustamisest.
Väikesed riigid avastavad üha rohkem, et paljudele ohtudele on koos jõulisem vastu astuda. See on kõige olulisem.
Kuidas ja kuivõrd on kriis muutnud euroga liitumise poolt- ja vastuargumente?
Põhiargumentatsioonis pole midagi muutunud. Ikkagi on see süsteem meile täiendav majanduspoliitilise turvalisuse element. Kreeka kriis ajab hirmu nahka muidugi, et kuidas toime tullakse, aga mis see alternatiiv oleks?
Euroga liitumise puhul on rõhutatud usaldusväärsust, stabiilsust, kasvu... Kõik see on praegu löögi ja küsimärgi all.
Hetkel kuum
Rahasüsteem saab kasvu stimuleerida, kui ta on kindel – vahetuskurss välisrahadega on stabiilne ja sisemaiselt hinnad on stabiilsed. Hinnad eurotsoonis on olnud pikalt uskumatult stabiilsed. Vahetuskurss pole ka hüpanud. Ja euro jääb ikka alles. Eurotsooni kriitika on olnud algusest peale, et Euroopa Liidul pole mehhanismi, et tasakaalustada asümmeetrilisi šokke. Põhimõtteliselt selline mehhanism nüüd pühapäeval loodi.
Kas euro on jätkuvalt usaldusväärne ja tugev raha?
No ikka on. Ikka on. Mis peaks olema see, mis teda siis mitte usaldusväärseks teeb? Kui veel mõned riigid muutuvad maksujõuetuks, on see muidugi probleem. Aga seegi on probleem pigem riikidele, mitte eurole, kui teised ei suuda neid enam toetada.
Halvemal juhul jäävad tugevad riigid kokku ikka eurot hooldama. Saksamaa ei lähe minema – siis tuleks küll oma raha peale tagasi minna. Rahapoliitikas on euro väga Saksa mudeli peale üles ehitatud ja praegu on ikka kõik riigid pühendunud euro hoidmisele – Portugal ja Hispaania on tulnud välja uute säästukavadega.
Kas euroala laienemine võib nüüd pidurduda – Läti peaminister on avaldanud muret?
Ei keegi teine ei võta hoogu maha kui nad ise ei võta. Eesti näide, vastupidi, peaks innustama Läti-suguseid riike, et see on võimalik. Kui – otsust Eesti kohta ju veel pole – aga kui see tehakse, on see selge sõnum, et ei mingeid poliitilisi kaalutlusi. Oled tubli, täidad kriteeriumid – oled liige.
Kas näete ohtu, et tuleb mingi tõrge?
No ega ma ikka ei näe. Süsteem on üles ehitatud niisugustel põhimõtetel, kus poliitiline sekkumine süsteemi toimimisse on väga raske.
Euroopa Keskpanga raport oli kriitiline Eesti inflatsiooni osas…
Ja see on ju tõsi, et niisuguse asjaga tuleb edasi tegeleda. Keskpangal on õigus. Inflatsiooniga tegelemist ei tohi alahinnata.
Kas Eestile ei käi rahaliidu liikmeks olek üle jõu – ees terendavad suured abipaketid?
See on nüüd midagi uut põhimõtteliselt. Seda varem ei olnud. Teisest küljest – Eesti ju aitab Lätit nagunii, sõpru tuleb hädas aidata. See suur abipakett, milles kokku lepiti, on põhimõtteliselt laenude garantiid. Kelleltki ei nõuta eelarvest mingeid tohutuid makseid.
Samas on see stabiliseerimispuhver, mis euroliidus seni puudus. Nüüd on see loodud, kuid see ei saa tekkida vaakumist ega üksi Saksa eelarvest.
Eesti läheb rahaliitu nagu distsipliini etalon – kuivõrd on säästukuuriks valmis ülejäänud Euroopa?
See on keeruline. Samas vaadake, millised tohutud summad lähevad mõnes riigis üksi laenuintresside maksmiseks. Mina olen alati olnud väga jäigalt sellel seisukohal, et riigi võlg tuleb hoida nii madalal kui võimalik. See pole seotud euroga, vaid aruka majanduspoliitikaga – laenuleib ja laastutuli, see ei kesta kaua. See on Eesti vanasõna.
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele