Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kallas: parameetrid läksid vahepeal käest
Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul oli lõplikult selge, et Eesti liitub eurotsooniga, alles selle aasta mais.
Intervjuu pärast Ecofini nõukogu koosolekut Eesti eurotseremoonialt Euroopa Komisjoni majas.
Millal oli teie enda jaoks selge, et Eesti liitub eurotsooniga?
Meil on olnud erinevaid aegu. 2004. aastal liitusime ERMiga ja 2005. aasta eel juba tundus, et pääseme euroliitu. Aga ajad muutusid vahepeal. Parameetrid kargasid käest ja siis oli hästi kriitiline hetk ka paar aastat hiljem. Aga ma arvan, et uus hetk saabus umbes aasta tagasi.
Rahandusasjad ei käi äkki, aga aasta tagasi oli näha, et Eesti valitsus suudab eelarvet kontrolli all hoida. Aasta tagasi tundus kõik väga lihtne olevat, aga vahepeal tuli jälle igasuguseid sündmusi, nii et lõplikult oli selge, et Eesti liitub eurotsooniga alles selle aasta maikuus.
Kas teil pole kahju, et üks ilus raha kaob käibelt?
Minu allkirjad on rahatähel ja nad jäävad ju ikka ajalukku. On olnud üks etapp ajas ja ruumis, mis osutus edukaks. Eks ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Ma ei tähtsustaks kuidagi raha rolli ja tähtsust üle. See on palju aidanud Eesti majandust, aga põhiliseks on ikkagi tegelik majanduse tulemus.
Raha ülesanne on tagada ikka eelkõige turvalist keskkonda. Selles mõttes ei saa raha olla eesmärk omaette. Euro on ikka palju suurem ja turvalisem süsteem.
Eesti kroon püsis meil kaheksateist ja pool aastat. Kaua püsib meil euro?
Euro ei kao kusagile. Rootsi kroon kehtib näiteks 1664. aastast. Ma arvan, et ta püsib üle meie eluea.
Autor: Raivo Sormunen, Anu Jõgi
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.