8. juuni 2010 kell 6:52

Dalkia põrus riigikogus

Teravate vaidluste järel leppisid IRL ja oravapartei kokku, et Reformierakonna toetaja monopolihõngulisi soove nn monopolide ohjeldamise seadusse ei raiuta.

Eile arutas IRLi ja Reformierakonna vahel lahvatanud tüli ka koalitsiooninõukogu eesotsas peaminister Andrus Ansipiga.

Lihtsalt öeldes soovib erakond nende auesimehe Siim Kallase tütre, ASi Tallinna Küte huve esindava vandeadvokaadi Kaja Kallase vormistatud kahe nn monopolide ohjeldamise seaduseelnõule esitatud parandusettepaneku abil anda Tallinnas tegutsevale Prantsuse taustaga soojatootjale eelise Eesti Energia ees.

Nimelt ütleb üks vandeadvokaat Kallase parandusettepanekutest, et hakkpuiduga köetav katlamaja võib sõlmida 12 aastaks eksklusiivlepingu. Teise ettepaneku järgi võib sellise leppe hinnaks olla kuni viis protsenti kõrgem kütte hind.

Dalkiale kuulub AS Tallinna Küte. Dalkiale kuulub ka Väo elektrijaam. Selle ainus konkurent on pealinnas Eesti Energiale kuuluv Iru soojuselektrijaam.

Eesti Energia Iru jaam jääks kuivale

Riigile kuuluv Iru jaam toodab soojusenergiat gaasist, Väo kasutab soojatootmiseks hakkpuitu. Eesti Energial on aga valmimas Irus võimas prügipõletustehas. Kui oravatel ja keskparteil õnnestub Dalkia monopol seadusse raiuda, ei osta Eesti Energia prügipõletustehases toodetavat soojusenergiat keegi.

Täna toimuvale riigikogu majanduskomisjoni istungile esitas osalemistaotluse ka Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Paraku ei osutunud Dalkiaga konkureeriva energiahiiu juht väljavalituks. Liive saatis mai lõpus riigikogu majanduskomisjonile ka kirja, milles palus Dalkia soosimine lõpetada.

Äripäevaga sel teemal kõnelenute väitel ei ole nad viimase kümnendi jooksul varem näinud nii ühe erakonna toetaja poole kaldu olevat käitumist.

"Kui ma sellistest parandusettepanekutest esimest korda kuulsin, mõtlesin, et see on nali. Tundusid kuidagi 1990ndate keskpaiga ettepanekute moodi, aga ei. Selgub, et 2010. aastal saabki Eestis ametikohtade, soodustuste ja valmiseelarve toetamise eest seadust osta," märkis üks Äripäevaga rääkinutest.

Eilsel koalitsiooninõukogu istungil osalenud IRLi poliitsekretär Margus Tsahkna annab mõista, et parandusettepanekute eelnõusse sissehääletamise järel kaotaks seadus igasuguse mõtte.

"Kui me koos roheliste ja Reformierakonnaga eelnõu algatasime, oli plaan see enne sügist vastu võtta, et tarbijad saaksid tõepoolest ka monopolide eest seaduse jõuga kaitstud. Oleme nõus, et Eesti võiks Vene gaasist vähem sõltuda, kuid küsimus on, kuidas seda sõltumatust saavutada," tähendas Tsahkna.

„Teemat arutatakse tänasel majanduskomisjoni istungil ja neljapäevasel riigikogu majanduskomisjoni istungil. Praeguse kokkuleppe kohaselt ettepanekuid eelnõusse sisse ei hääletata,“ lisas poliitsekretär.

Michal: oleme IRLiga ühel meelel

Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul on nende ettepanek kantud põhimõtetest eelistada taastuvat kütet, saada tarbijale madalam hind ja jätta raha Eestisse nii toorme eest kui ka töökohtadena.

"IRLiga leidsime minu hinnangul leidisime ühise arusaama, et need on head ja õiged põhimõtted," lisas ta.

Majanduskomisjoni liikme, IRLi esindaja Sven Sesteri arvates ei teeni ettepanekud Eesti riigi huve. "Tahaksin teada, mis eesmärki parandusettepanekud täidavad? Millist hüve saavad neist Eesti tarbijad?" esitas Sester küsimusi, millele tahab täna vastust saada.

Monpoli kannustamine

Konkurentsiamet märgib, et vaidlusalused parandusettepanekud teeniksid ainult ASi Tallinna Küte huve.

Konkurentsiameti hinnangul on ettepanek suunatud ASi Tallinna Küte Väo koostootmisjaama kaitsmiseks konkurentsisurve eest. Asjaolule, et muudatusettepanek on visandatud nimetatud ühe ettevõtte huvidest lähtuvalt, viitab ameti hinnangul juba ainuüksi see, et sätestatud on võrguettevõtjale kohustus eelistada "taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust".

"Kui muudatusettepanek lülitataks esitatud kujul seadusesse, siis ei oleks enam tegemist mitte monopolide ohjeldamise, vaid monopolide kannustamise seadusega," tähendas konkurentsiameti peadirektori asetäitja Kristel Rõõmusaar riigikogu majanduskomisjoni esimehele Urmas Klaasile saadetud kirjas.

Kommentaar

Kristjan RahuASi Tallinna Küte juhataja

Palju on kõlanud, et ettepanek toob kaasa kaugküttehinna tõusu. See ei vasta tõele. Ainuke võimalus praegu hindu alandada on investeerida kohalikesse kütustesse. Investeeringud sellistesse võimsustesse on väga kallid. Samas on tarbijani jõudev hind oluliselt madalam, kuna puiduhakke kütusekomponendi hind on palju madalam gaasikomponendi omast. Seega on hindade langetamiseks vaja kapitalimahukaid investeeringuid. Sellest ka pikkade lepingute vajadus, kuna ilma kindluseta raha ei tule ega hinnad lange.

Autor: Katre Pilvinski, Kadri Paas

Hetkel kuum