Signe Sillasoo • 27. juuni 2010 kell 21:00

PUHKUS: Põhjamaade au ja uhkus Tallinna külje all

Viis aastat tagasi leidsid Viikingite küla pealikud Steve Hindrekson ja Riho Neem Pirita jõe kaldalt, ligi 30 kilomeetrit Tallinnast Tartu poole sõites metsa kasvanud maalapi. Nüüdseks on sinna kerkinud tõeline muistsete viikingite küla, kus olemas oma linnus, trahter, suitsu- ja koobassaun, kalatiik, simmanilava, jõeäärne sadam, kuhu viikingite laevukesed randuda saavad, ja palju muud põnevat.

Mõtte sellise ettevõtmisega algust teha tingis vanavara, mis on pikalt olnud ning on siiani Hindreksoni suur hobi ja ka töö. Viikingite küla rajamine andis tema sõnul suurepärase võimaluse kogunenud esivanemate muistseid esemeid eksponeerida ning reaalselt ka taas kasutusele võtta. "Ja muidugi ka soov eestlastele endile nende muistsete kangelaste viikingite elu-olu tutvustada," tõi Hindrekson välja küla loomise peamise ajendi ning tõdes, et ega eestlased ise siinmail elanud viikingitest suurt midagi teagi.

Nüüdseks kolm aastat külalistele avatud olnud küla, mis Hindreksoni sõnul valminud suuremalt jaolt koos sõprade abiga, pakub lisaks ekskursioonidele, mis muistsete kangelaste elu külalistele mõnevõrra ehedamaks ja elulisemaks teevad ning mida entusiastlikud külapealikud isegi kõigi teiste abiliste kõrvalt mõnikord läbi viivad, ka tervet hulka vaba aja veetmise võimalusi.

Alustada võib loitsupaelte punumisest, karukäpa pannkookide küpsetamisest ja kirveviskest, lõpetades viikingite laevaretke ja aaretejahiga mööda jõge või päris eheda linnuselahingu mahapidamisega. Ja otse loomulikult ei minda lahingusse ilma taustateadmisteta - ülevaade antakse eelnevalt muinaslinnuste ajaloost, nende ehitamisest, sealsetest põgenemisteedest ja nende ründamisest.

Kõvasti on nähtud vaeva ka küla enda legendide ning embleemidega sisekujunduselementide loomisega. Olemas on küla oma kuri kratt ja öösel ringi kappavad loomajalgsed toolid. Peale jänesenahkade vahele surutud menüü, kus rivis sellised road nagu "Orjarõõm", "Lombielukad", "Kerjusmunga hõlmaalune" jne, läbilappamist, sobivaima leidmist ja pisukest ootamist serveeritakse roogasid aga külaembleemidega toidunõudelt, taustaks mängimas stseenid viikingite lahingust.

"Täit autentsust me muidugi ei paku. Tänapäeva inimene on harjunud ikkagi teatud tingimuste ja mugavustega. Muidugi oleks see võimalik, et paneme akna ette seapõied ja sööme kätega, aga sel juhul peaksid ka inimesed olema juba eelnevalt ennast selleks häälestanud, et nad teavad, mis neid ees ootab," selgitas Hindrekson ja nentis, et säärast ekstreemsust kogeda tahtvaid väga palju pole.

Olgugi, et küla on suur ja tegutsemist jagub seal pikalt, on pealikel plaane küla arendamiseks küllaga. Praegu ongi kopp maasse löödud, et augusti lõpuks saaks valmis külaplats tõrvikute, trummilöömispaiga ja palju muuga. Esimene ürituski on seal juba paika pandud. Pealik Hindreksoni sõnul on 28. augustil, muinastulede ööl, toimumas seni veel koparoopaid täis pinnasel käredahäälse Metsatölli kontsert.

"Samuti on meil plaanis teha külla oma suveniirimaja ja majja sisse pealikeruum," kus võimalus pealiku sõnul ehtsa viikingi kombel nahkade peal mõnusalt vedeleda ja sarvedest kesvamärjukest peale rüübata.

Hetkel kuum