Töötervishoid ja -ohutus tööandjale ajamahukas ja kulukas

Sotsiaalministeeriumi töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjale kaasnevaid probleeme käsitlevast analüüsist selgus, et tööandjad soovivad seaduse täitmiseks lihtsamaid ja täpsemaid nõudeid ning rohkem abi ja suunamist töötervishoiuga tegelevatelt asutustelt. 

Ministeeriumi toimetistesarjas ilmunud poliitikaanalüüs „Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjale kaasnevad probleemid“ annab ülevaate 2009. aastal ASi Norstat Eesti tehtud uuringu käigus kogutud tööandjate probleemidest ning ettepanekutest nende ennetamiseks või lahendamiseks seoses töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eesmärk on tagada töötajatele ohutu ja tervist hoidev töökeskkond, teatas sotsiaalministeerium.

Analüüsist selgub, et tööandjad peavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmist ajamahukaks, kulukaks ja rohke paberimajandusega seotud tegevuseks. Eriti ajamahukaks peetakse kohustust kõiki töötajaid teavitada ja nendega pidevalt konsulteerida, samuti riskianalüüsi korraldamist ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimist. Põhiliseks kuluallikaks on isikukaitsevahendid ning teenusepakkujalt sisseostetavad koolituskursused.

Tööandjad leiavad, et teave töötervishoiuteenuste kohta võiks olla kättesaadavam ning töökeskkonnaalaste koolituskursuste korraldamine paindlikum, lihtsamad peaksid olema ka riskianalüüsi nõuded. Kuna töötervishoiuarst ei külasta töökohta, leiavad tööandjad, et tervisekontroll ei anna neile piisavat teavet tegelemaks töötingimuste parandamise ja edendamisega. Sestap pakuvad nad, et töötervishoiuarst ja perearst võiksid teha koostööd.

Tööandjate töökeskkonnaalane teadlikkus on väike. Vaatamata interneti levikule ja seal leiduvale teabele tunnetavad tööandjad neile vajaliku teabe puudust, suutmatust ise juhendmaterjale leida ja ennast pidevalt õigusloome muudatustega kursis hoida. Siin ootavad tööandjad abi töötervishoiuga tegelevatelt asutustelt, et olla teadlikkuse suurendamise abil võrdväärne partner töötervishoiuteenuse osutajale ning saavutada kvaliteetsem teenus.

Järelevalve osas leiavad tööandjad, et see peaks olema suunavam, nad ootavad tööinspektorilt kohustuste täitmise kontrolli kõrval rohkem abistamist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete täitmisega tööandjatele kaasnevaid probleeme on võimalik ennetada, kui parandada seaduse selgust, võimalusel lihtsustada seadusega sätestatud kohustuste täitmist, muuta töökeskkonna järelevalve aluseid, luuga eraõiguslike töötervishoiuteenuste ja koolitusasutuste kõrvale riiklik töötervishoiuteenus ning riiklik töötervishoiuteenuste koolitussüsteem või kaotada ära mõni regulatsioon, kui see ei aita ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomisele ja säilitamisele sisuliselt kaasa. Seejuures peab jälgima, et kavandatava seadusreformiga tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seadusega kaasneva koormuse vähendamine ei tooks kaasa töötajate ohutuse vähenemist ja terviseriski suurenemist.

„Töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide parema rakendamise tagamiseks on oluline praegust õigusruumi põhjalikult analüüsida, võrrelda seda rahvusvahelise parima praktikaga ning ajakohastada töötervishoiu ja tööohutuse seadus,“ põhjendas sotsiaalministeeriumi tööpoliitika info ja analüüsi osakonna peaspetsialist Ester Rünkla analüüsi vajalikkust.

Uuring tehti viie ja enama töötajaga äriühingute, riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste seas. Oma probleeme kirjeldas 467 tööandjat. Andmeid koguti telefoniintervjuude abil ettevõtte või asutuse töökeskkonna ja -ohutuse eest vastutavatelt inimestelt.

Toimetis on mõeldud töötervishoiu ja tööohutuse poliitikaga tegelevatele ametnikele, tööandjate ja töötajate organisatsioonidele ning teistele kõnealuses valdkonnas tegutsevatele institutsioonidele eesmärgiga kasutada tööandjate probleemide analüüsi tulemusi teadmistepõhise töötervishoiu ja tööohutuse poliitika kujundamisel, võimalike probleemkohtade leidmisel ning muudatuste planeerimisel. Lisaks toimetises kirjeldatud tööandjate probleemide uuringule on olemasolevate õigusaktide parandamise ja kooskõla saavutamise eesmärgil tehtud ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevate kulude analüüs.