100 Eesti eramut vallutas Veneetsia

Veneetsia väljapaneku kuraator oli esimest korda naisterahvas ja tegevarhitekt, selle aasta Pritzkeri preemia laureaat Kazuyo Sejima (preemia koos partneri Ryue Nishizawaga).

Eesti väljapaneku autorid Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Martin Pedanik ja Karen Jagodin tutvustasid seekordsel biennaalil Eestit läbi eramute ja eramuarhitektuuri. Võib-olla ei haakunud Eesti väljapanek seekord kuraatori püstitatud teemaga just kõige vahedamalt, kuid mitmetel viimastel biennaalidel Eestit esindanud n-ö mittemajade ekspositsiooni (nt Simulacrum City, hobupeldik, Joint Space'i mobiilpostitsioneerimine, gaasitoru) taustal räägiti pidevalt vajadusest ka Eesti arhitektuuri laiemalt tutvustada. Ja miks mitte teha seda arhitektide projekteeritud eramute kaudu. Kataloogis on kirjas, et 90% Eestis ehitatud eramutest tellitakse ja ehitatakse eriprojekti alusel. Uusi elamurajoone vaadates ei tundu see protsent just päris paika pidavat ja isiklikult arvan, et tubli 10% võib sinna omavolilisi ehitusi lisada.

Võrreldes näiteks põhjanaabrite soomlastega, kus enamik eramuid on kataloogimajad, ning vaid väga eriliste soovide, maitse ja finantsvõimalustega tellijad pöörduvad kodu tellimiseks arhitekti poole, on see kindlasti tähelepanu vääriv protsent. Eks kindlasti on siin väike osa ka Soome ja Eesti arhitektide honoraride vahel, kuid protsendina ehitusmaksumusest on need siiski võrreldavad.

Lisaks ei saa me rääkida vaid tänapäevastest suundumusest, vaid eriprojektidega eramuid telliti ja ehitati ka esimese vabariigi ajal (nt Nõmme, Pirita-Kose), nõukogude ajal (nt Merivälja, Nõmme, Pääsküla, Männiku) ja õnneks on tendents jätkunud praeguseni.

Eesti eksponeerib kõiki neid ajajärke ka Veneetsias. Põhirõhk on küll 21. sajandil, kuid eelmise vabariigi ning nõukogude perioodi paremate näidete lisamine annab ekspositsioonile suurema ajaloolise mõõtme ja "vundamendi". Ekspositsioon koosneb 4 × 4 meetri suurusele alusele paigutatud 100 maja valgetest, üldistatud makettidest ning kahel ekraanil esitletavatest samade eramute fotodest.

Tegijate konseptsioon oli ilmselt esitledagi maju maketil võimalikult ühtlasena, peaaegu abstraktsioonina, mis iseenesest pinna(vormi)na mõjus päris hästi. Ehk oleks tasunud kaaluda eramute paigutumist reaalsetele kruntidele, vähemalt kataloogis oleksid võinud asendiplaanid olla, sest konteksti tajumata ei pääse kõik hooned parimal moel mõjule.

Kokkuvõttes on siiski tore, et seoses Veneetsia arhitektuuribiennaalil eksponeerimisega on meil nüüd 100 eramut kompaktselt kataloogi kogutud. See annab arhitektuurist huvitatuile hea ülevaate Eesti (eramu)arhitektuurist ja on ka abiks potentsiaalsetele tellijatele sobivate arhitektide leidmisel.Eesti ekspositsiooni Veneetsiasse viimist korraldasid Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Arhitektuurikeskus eesotsas komissar Ülar Margiga.